Ava peamenüü

M-rakud (ladina keeles epitheliocytus microplicatus) on paljude selgroogsete valdavalt seedekulgla (peen- ja jämesoole) koondlümfifolliikulites ja BALT-süsteemis leiduv membranoosne rakutüüp, mis harilikult paiknevad Peyeri naastude peal.

M-rakkude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, patoloogia ja apoptoos võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Antigeenide imendumine seedetraktis toimub selliselt, et M-rakkude pinnale sattunud antigeenid tõmmatakse endotsütoosi abil põiekesena raku sisse, kus need transporditakse Peyeri naastu ja selle kaudu eritatakse lümfiringesse.[1]

Nende füsioloogiline roll arvatakse seisnevat mitmete mikroorganismide ja makromolekulide fagotsütoosis ja transtsütoosis ning teatud antigeenide esitlemine lümfifolliikuli immuunrakkudele kutsumaks esile immuunvastust.

Makrofaagid ja dendriitrakud saavad antigeene M-rakkudelt ja esitlevad neid T-rakkudele.

Neid seostatakse paikse limaskestaimmuunsusega.

M-rakkude kahjustumisega (näiteks põletiku puhul) seostatakse epiteelrakukihi võimetusega mikroorganisme kinni hoida, mis omakorda aitab kaasa nende levikule organismis. M-rakke kasutavad virulentsusfaktoritena mitmed patogeenid, sh Shigella flexneri, Salmonella typhimurium, ja Yersinia pseudotuberculosis ja mitmete haigustekitajatega nakatunud prioonid.

Ka polioviirus, listeeriabakter , Mycobacterium avium subsp. paratuberculosis, gripiviirused, S. typhimurium, HI-viirus, Staphylococcus aureus ja reoviirused kasutavad kehasiseses transpordis ära 'manipuleeritud' M-rakke ja või M-rakkude puudumist.

M-rakk on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.

ViitedRedigeeri

  1. toimetajad Tari Haahtela, Matti Hannuksela, Erkki O.Terho, "Allergoloogia", tõlkija Heli Kõiv, eritoimetaja Maie Laaniste, AS Medicina, lk 145, 2002, ISBN 9985 829 40 9

VälislingidRedigeeri

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Microfold cell seisuga 16.07.2014.