Ava peamenüü

Enzo Anselmo Giuseppe Maria Ferrari (tuntud ka kui Drake, l'Ingegnere, il Grande Vecchio) (18. veebruar 1898 – 14. august 1988) oli itaalia võidusõitja ja ettevõtja, kes asutas Ferrari autotööstuse ja Scuderia Ferrari võidusõiduvõistkonna, mis kannab tänaseni tema nime.

Enzo Anselmo Giuseppe Maria Ferrari
Enzo Ferrari - Wheel of a racing car.jpg
Enzo Ferrari
Sündinud 18. veebruar 1898
Modena, Itaalia
Surnud 14. august 1988
Maranello, Itaalia
Rahvus itaallane
Tegevusala võidusõitja
Abikaasa(d) Laura Dominica Garello Ferrari
Lapsed Alfredo Ferrari, Piero Ferrari

Sisukord

PerekondRedigeeri

Enzo Ferrari sündis pere teise lapsena, esimene laps oli Alfredo Junior Ferrari. Tema isa juhtis kohalikku metallitööstust, mis valmistas rongidele telgi.[1]

1923. aastal abiellus Enzo Ferrari Laura Dominica Garelloga ning sai isaks 1932. aasta jaanuaris, kui sündis nende perre poeg Alfredo. 1945. aastal sündis teine poeg Piero.[2]

NoorusRedigeeri

Esimest korda käis Enzo koos isa ja vennaga võidusõitu vaatamas Bologna ringrajal 10-aastasena. Lapseeas unistas ta saada ooperilauljaks või spordiajakirjanikuks, kuid soovis samal ajal olla seotud ka võidusõiduga. Siiski sai neist viimane kõige domineerivamaks osaks tema elus.[3]

KarjäärRedigeeri

Enzo Ferraril oli võidusõitjana raske, kuid edukas karjäär. 1919. aastal töötas ta mootoritestjana CMN-is ning samal aastal tegi ta oma debüütvõistluse, lõpetades 4. kohaga. 1920. aastal lahkus Enzo CMN-ist ning liitus Alfa Romeo võistkonnaga.[2]

Pärast 1923. aasta Circuito del Savio võitmist kohtus Ferrari tolleaegse tipplenduri Francesco Baracca vanematega, kes kinkisid hobuse embleemi, mis oli nende lapse lennuki peale kleebitud, Enzo Ferrarile talismaniks. Tulevikus sai see embleem Ferrari autode sümboliks.[2]

1929. aastal moodustas Enzo Ferrari oma võidusõiduvõistkonna Scuderia Ferrari, mis oli ametlik Alfa Romeo tehasetiim.[2]

1937. aastal pidi Enzo oma tiimi tegevuse ajutiselt lõpetama, sest Alfa Romeo soovis täielikku kontrolli oma tehasetiimi üle.[4] Pärast Alfa Romeost lahkumist avas ta Auto Avio Costruzioni autotehase Modenas, et hakata ise võidusõidu autosid ehitama, kuid II maailmasõja alguses jäi ta valitseva võimu tõttu tehasest ilma.[2]

Pärast II maailmasõja lõppu 1947. aasta märtsis valmis esimene Ferrari autotehase auto 125 S. Enzo Ferrari võistkonna Scuderia Ferrari uus debüüt leidis aset 1948. aastal Turinis ja esimene võit saadi aasta hiljem Lago di Gardas. Tähtsamaid võite saadi 1949. aastal Le Mansi 24 tunni võidusõidul Ferrari 166M-iga. 1950. aastal hakati osalema ka Vormel 1 võidusõidusarjas.[4] Vormel 1 sarjas tuldi esimest korda maailmameistriks 1952. aastal.[5]

1960. aastate lõpus tekkisid Ferrari firmal finantsraskused. 1969. aastal oli ta sunnitud müüma 50% firma osalusest Fiatile ning peagi astus tagasi firma juhataja kohalt.[4]

Viimane Scuderia Ferrari võidetud võistlus, mida Enzo Ferrari enne oma surma pealt nägi, toimus 1987. aastal.[1]

Museo Enzo FerrariRedigeeri

Enzo Ferrari sünnikodu Modenas on avatud muuseumina kõigile huvilistele. Muuseum avati 2012. aastal Enzo Ferrari saavutuste auks. Muuseumikompleks koosneb kahest osast: sünnikodu ja Enzo Ferrari isa töökoda. Kaetud pindala kokku on ligi 2500 m². Muuseumis on välja toodud tähtsamad eksemplarid Ferrari autodest ja interaktiivne projektsioon Enzo Ferrari 90 aasta pikkusest elust.[6]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Enzo Ferrari". Kasutatud 27.03.2019.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Enzo Ferrari". Biography. Kasutatud 27.03.2019.
  3. John Starkey (2004). The First Ferrari. Lk 2. 
  4. 4,0 4,1 4,2 "The Man - Enzo Ferrari". Italia Autosport, 18.08.2016. Kasutatud 27.03.2018.
  5. Jonathan Noble, Mark Hughes Formula One Racing For Dummies. Lk 81. 
  6. "The Enzo Ferrari Museum in Modena". Motor Web Museum. Kasutatud 26.03.2019.