Ava peamenüü
Entsefaliit

Ajupõletik ehk entsefaliit (ladina ja inglise keeles Encephalitis) on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab haigusetekitaja otsene tungimine ajukoesse või immuunsüsteemi ülitundlikkusreaktsioon (autoimmuunne entsefaliit) viiruse või võõrvaigu suhtes.[1]

Riskirühma kuuluvad nõrga immuunsüsteemiga inimesed, vanemad täiskasvanud (üle 60-aastased) ja väga noored lapsed, geograafilise asukoha põhilised elanikud (sääskede või puukide kaudu levivad haigused), vastavalt aastaajale (suvel suurem võimalus haigusse nakatuda Eestis).[2]

Entsefaliiti on võimalik ennetada vaktsiinidega.[1]

2015. aastal hinnati, et entsefaliiti põdes või selle tagajärgede all kannatas 4,3 miljonit inimest ning see haigus põhjustas 150 000 surmajuhtumit kogu maailmas.

SümptomidRedigeeri

Sümptomid on järgmised:

  • kõrge palavik,
  • peavalu,
  • krambid,
  • teadvus häire,
  • süljenäärme turse (mumps),
  • nahalööve (leetrid),
  • lihasvalud, jõuetus,
  • tasakaaluhäired,
  • tundlikkuse häired,
  • ühe kehapoole halvatus.[3]

TekkepõhjusedRedigeeri

Tekkepõhjusteks võivad olla puugid (puukentsefaliit), herpesviirus, leetrid, mumps. [1]

TüsistusedRedigeeri

  • krambid,
  • hallutsinatsioonid,
  • kõnehäired,
  • mäluprobleemid,
  • kuulmisprobleemid.[1]

Ravi rakendamineRedigeeri

Prognostiliselt on tähtis kiire haiglaravi alustamine ja haige seisundi stabiliseerimine. Kõige raskemini kulgeb haigus tavaliselt lastel, neil esineb ka rohkem entsefaliidijärgseid jääknähte. Keskmiselt 1/3 entsefaliiti haigestunutest terveneb täielikult.[1]

RaviRedigeeri

Ravima hakatakse sümptomeid:

  • spetsiifiline ravi haiglas herpesviiruse vastu
  • mõned vajavad kunstlikku hingamist
  • voodirežiim
  • palaviku alandamine
  • vedeliku tasakaalu jälgimine
  • krampidevastane ravi.[2]

ViitedRedigeeri