Engure vald
Engure vald (läti keeles Engures pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas Liivi lahe kaldal. Vald piirneb sama piirkonna Smārde, Zentene, Sēme ja Lapmežciemsi vallaga ning Talsi piirkonna Mērsragsi ja Ķūļciemsi vallaga.
| Engure vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Engures pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 133 km² | |
Elanikke: 2536 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 19,1 in/km² | |
| Keskus: Engure | |
 |
Valla pindala on 133 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2571 inimest.[2] Valla keskus on Engure küla, vallamaja asub aadressil Jūras iela 85. Vallavanem on Baiba Pļaviņa.[3]
Ajalugu muuda
Vald on kujunenud Engure mõisa (Angern) maale, ka selle vana saksakeelne nimekuju oli Angern. Aastal 1935 oli Engure valla pindala 108,8 km².[4] Aastal 1945 moodustati vallas Engure, Bērzciemsi ja Plieņi külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1951 liideti Engure külanõukoguga likvideeritav Bērzciemsi külanõukogu. Aastal 1954 liideti sellega Slocene külanõukogu, mille koosseisu oli varem arvatud Plieņi külanõukogu.[5] Aastal 1990 moodustati Engure külanõukogust Engure vald. 2009. aastast kuulus vald Engure piirkonda, aastal 2021 liideti see aga Tukumsi piirkonnaga.
Loodus muuda
Vald asub Liivi lahe kaldal. Rannajoone pikkus on 44 kilomeetrit. Põhjas ulatub vald Engure järveni.
Looduskaitse all on Klapkalnciemsi sanglepp, Draudzība männid ja Igors Medņi dendropark, lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Vallas asuvad 52 ha suurune Plieņciemsi luidete hoiuala ja 15 ha suurune Apšuciemsi madalsoo hoiuala, valla põhjaosa jääb Engure järve maastikukaitsealale ja lõunaosa Ķemeri rahvusparki. Piirkonna rannik jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.[6]
Kaitstavad objektid muuda
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lielkristi, Andricase ja Skarase talud, samuti ka Engure linnamägi ehk Marija või Kirikumägi.[7] Kohaliku kaitse all on Engure luteri kirik ja kogudusemaja.[8]
Asustus muuda
Aastal 2011 elas vallas 2337 lätlast, 77 venelast, 5 valgevenelast, 16 ukrainlast, 8 poolakat ja 13 leedulast.[9]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv [10] |
|---|---|---|
| Abragciems | mazciems | 14 (2020) |
| Apšuciems | vidējciems | 176 (2020) |
| Bērzciems | vidējciems | 184 (2020) |
| Engure | lielciems | 1456 (2015) |
| Ezermuiža | mazciems | 67 (2013) |
| Ezernieki | mazciems | 5 (2020) |
| Klapkalnciems | vidējciems | 197 (2020) |
| Ķesterciems | vidējciems | 237 (2020) |
| Plieņciems | vidējciems | 242 (2020) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
-
Veised Engure järve luhal -
Kalnupe Rideļi veski juures -
Engure järv -
Engure metsavendade mälestusmärk -
Rideļi veski -
Marija mägi
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Engures novads (vaadatud 24.02 2019)". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2019. Vaadatud 24. veebruaril 2019.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Engure vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis