Ava peamenüü

Emil Sperlingk (ka Sperrlingk; 13. aprill 1886 Tartu11. oktoober 1936 Tallinn) oli Eesti ametnik ja vanglaülem.

Ta alustas tööd vanglate alal Tartu vangla kantseleiametnikuna, hiljem vanglaülema abina. Oli Riias keskvangla ülema abi, hiljem Viljandi ja Võru vangla ülem.

1915. aastal määrati ta Tartu vangla ülemaks, millisel kohal ta oli kuni Saksa okupatsioonini. Pärast okupatsiooni oli taas Tartu vangla ülem ja vangimajade inspektori kohusetäitja.

1923. aastal määrati ta Keskvangla ülemaks. Pärast 11. novembril 1934 toimunud Artur Sirgu põgenemist saadeti ta erru, ametlikult tervislikkudel põhjustel.[1]

ViitedRedigeeri

  1. "Leinateateid. Keskvangla ülem E. Sperlingk †". Postimees nr 276, 12. oktoober 1936. lk 4