Halltsiitsitaja

Halltsiitsitaja (Miliaria calandra, ka Emberiza calandra) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast.

Halltsiitsitaja
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Tsiitsitajalased Emberizidae
Perekond	Miliaria
Liik	Halltsiitsitaja
Binaarne nimetus
Miliaria calandra (Linnaeus, 1758)
Sünonüümid
Emberiza calandra

Süstemaatika

Liigi kirjeldas 1758. aastal Karl Linné. Oma iseärasuste tõttu võrreldes teiste Emberiza-tsiitsitajatega, käsitletakse teda sageli perekonnas Miliaria.

Levila

Halltsiitsitaja on palearktiline liik, ta on levinud piirkondades Loode-Aafrikast ja Euroopa edela- ja lääneosast läbi Türgi ja Lähis-Ida kuni Kesk-Aasia ja Tjan-Šanini. Eestis on halltsiitsitaja juhuslik haudelind.

Välimus

Halltsiitsitaja üldpikkus on 16–19 cm. Emas- ja isaslind on sarnased ning välimuselt meenutab halltsiitsitaja jämedanokalist põldlõokest. Sabal puudub valge värvus.

Häälitsused on klirisevad, laul koosneb tiksuvatest silpidest ja nendele järgnevast klaasiklirinasarnasest helist. Laulab lennul või mõnel väljapaistval kohal istudes, ka maapinnal.

Elupaik

Halltsiitsitaja asustab kuiva ava- ja kultuurmaastikku, jäätmaid, karjääre. Põllumajanduse intensiivistumise tõttu on tema arvukus mitmel pool Euroopas tugevasti vähenenud.

Pesitsemine

Halltsiitsitaja munad

Kevadel teevad isaslinnud mängulendu ja paarituvad mitme emaslinnuga. Emaslind rajab kõrtest koosneva pesa maapinnale. Kurnas on 4–6 muna. Pojad lahkuvad pesast umbes poolteise nädala järel pärast koorumist. Halltsiitsitaja pesitseb aastas kaks korda.

Eesti esimene halltsiitsitaja pesa leiti 29. mail 1947 Nõmmel.

Toitumine

Halltsiitsitaja toitub seemnetest ja putukatest.

Välislingid

• Halltsiitsitaja andmebaasis eElurikkus