Ava peamenüü

Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks (ka emaka limaskest; ladina keeles endometrium; tunica mucosa uteri; tunica mucosa corporis uteri) nimetatakse osade selgroogsete emasloomade (sh naise) emakakõõne sisepinda katvat limaskesta.[1]

Emakalimaskesta areng, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

ImetajatelRedigeeri

NaistelRedigeeri

Emakalimaskest sisaldab emakanäärmeid (glandula uterina), mis eritavad seroosset sekreeti – lima.

Suguküpsuse saabudes toimuvad emakalimaskestas munasarja hormonaalsel toimel keskmiselt 28–31 päeva tagant tsüklilised muutused, mida nimetatakse menstruaaltsükliks (ovariaal-endometriaaltsükkel), mille faasid on järgmised:

Endomeetrium allub hüpotalamuse kontrollile – hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade (telg) regulatsioonile ja nimetatud telje kaudu ringlevatele hormoonidele. Endomeetriumi rakuproliferatsiooni koordineerib östrogeen.

Menstruatsioonieelses faasis tungivad leukotsüüdid stroomasse ja emakalimaskest hakkab õhenema, lõpeb progesterooni eritus ja algab menstruaalverejooks.[2]

Emakalimaskest irdub menstruatsiooni ajal hematoomide tõttu osaliselt. Kui toimub munaraku viljastumine, siis pesastub idulane emakalimaskesta ja algab rasedus.[3]

Üleminekuaastate järel ühineb emakalimaskest müomeetriumiga, pärast menopausi aga kärbubepiteelirakud tõmbuvad kokku ja strooma sidekoestub.

ImmuunsusRedigeeri

Normaalse füsioloogia korral toimivad endomeetriumis nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsus. Endomeetriumis on hulgaliselt lümfotsüüte, granulotsüüte ja makrofaage. Endomeetriumi lümfifolliikulites ringlevad B- ja T-rakud. Limaskesta immuunrakkudel on arvukalt geenide kodeeritud looduslikke antimikroobseid peptiide.

Naiste kasutatavad suukaudsed rasestumisvastased vahendid mõjutavad nii kaasasündinud immuunsust kui ka rakulist immuunsust, muutes emakalimaskesta katva lima viskoossust, võimaldades seega teoreetiliselt mitmete bakterite ja viiruste (näiteks HI-viiruse) seondumist ja sisenemist organismi.

Täpset mehhanismi ei osata veel kirjeldada, kuid arvatakse, et see seostub nimetatud tablettide toimega endokriin- ja lümfoid(-immuun)süsteemile, edastades signaale, justkui oleks naine juba lapseootel.

TerminoloogiaRedigeeri

Emakalimaskest on kantud kehtivasse rahvusvahelisesse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica ning inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.

GünekoloogiaRedigeeri

PatoloogiaRedigeeri

Naistel seostatakse emakalimaskestaga mitmesuguseid haiguslikke seisundeid, näiteks endometriit, endometrioos, endomeetriumi hüperplaasia, endomeetriumi polüübid, endomeetriumivähk (histoloogilised tüübid: adenokartsinoom, adenoakantoom, adenokvammoosne kartsinoom, eredarakuline vähk, kartsinoomid, seroosne papillaarne kartsinoom jt).

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik", 172:2004.
  2. "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS Medicina, lk 51, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2
  3. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

VälislingidRedigeeri

Ravimite toime endomeetriumile