Elusloodus on looduse elus osa. Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Kõige väiksemad elusolendid on mikroorganismid ehk mikroobid.

Eluslooduse organiseerituse tasandid muuda

Kaks ülemriiki Kolme domeeni süsteem Kuus riiki
Eluta loodus (mineraalid, muld, õhk, vesi)
Elusloodus
Biota
Acytota (Viirused, Viroid, Priion, Virusoid, Virioon) "rakuta elu"
Cytota
"rakuga elu"
Prokarüoodid
(Monera)
Bakterid Eubakterid
Arhed Archaebacteria
Eukarüoodid Protistid
Seened
Taimed
Loomad
Kolme riigi süsteemloomad, taimed, mineraalid
Kahe riigi süsteemtaimestik (floora) ja loomastik (fauna)

1735. aastal ilmunud Carl von Linné teoses "Systema Naturae" esitas ta tabeli kujul – taimede, loomade ja mineraalide süsteem.

Biota ülemriigi nimetuse Acytota võttis kasutusele Jeffrey 1971. aastal, mida kasutatakse viiruste sünonüümina.


Viiruste paigutus muuda

Viirustel pole eluslooduse jaotamise süsteemis (seni veel) kohta kuna:

  • pole selge, kas üleüldse käsitleda viirusi elusolenditena või väga keerukate molekulikompleksidena;
  • Viiruste päritolu on samuti väga ebaselge, tõenäoline on, et tegemist pole monofüleetilise rühmaga – arvatavasti on mõned viirused tekkinud mobiilsetest DNA elementidest, mõned on äärmuseni lihtsustunud bakterid ning mõned ka täiesti iseseisvalt arenenud;
  • viiruste endi taksonoomia on praeguse seisuga ülimalt segane ning põhineb veel paljus morfoloogilistel ja biokeemilistel tunnustel, mis ei pruugi peegeldada nende omavahelist sugulust.

Kuni neis küsimustes puudub selgus ei ole võimalik viirusi "elu puule" lisada. Kirjanduses on viirusi käsitletud mõnikord rühmana "rakutud" (Acellularia) vastandina mõistele Cytota, mis märgib rakulist elu.

Mõnede suurte viiruste (näiteks mimiviiruse, Acanthamoeba polyphaga mimivirus) unikaalsed omadused on andnud siiski põhjuse alustada diskussiooni, kas "elu puule" tuleks lisada neljas haru, mis hõlmaks mõningaid viirusi.

Vaata ka muuda