Elo Selirand

Eesti filmirežissöör

Elo Selirand (sündinud 9. juulil 1975 Tallinnas[1]) on eesti tele- ja filmirežissöör, stsenarist ja kirjanik.

Ta lõpetas 1993. aastal Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja 1998. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna telerežii erialal (esimene lend). Kursuse juhendaja oli Toomas Lõhmuste; samal kursusel õppisid näiteks Anu Välba, Piret Tanilov, Andres Arro jt.

Enne tööleasumist ETV toimetuses Teleteater oli ta helioperaator ja saatejuht Eesti Raadios.

ETV-s on tema tööde hulgas "Pühapäevitaja", "Tähelaev", "Värskelt õhus", "Kahvel" (TV3), "Jõulutunnel", "Saame kokku Tomi juures", "Nöbinina" "Lotte lood", "Lastetuba", "Terevisioon" ning paljud teatri-, kontserdi- ja ürituste ülekanded. Ta on kätt proovinud ka filmis esimese assistendina ("Georg", "Taarka" jm).

Ta on filmi "Kutsar koputab kolm korda" režissöör ja stsenarist. Kirjutanud stsenaariume telesaadetele ja -sarjadele.

Avaldanud raamatud "Tormpuudlane" (2018), "Punane päevik" (2020) ja "Elu eesliinil. Koroonalahing Kuressaare haiglas" (2020) ning pseudonüümi Aliis Jõe nime all "Viimane laev" (2017), "… kes pole kunagi söönud homaari" (2018) ja "Unustamatu ööbiku villa" (2020).

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli Enno Selirand, õde Helen Susan Selirand ning vend Allan Selirand.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri