Elmar Vesman

Elmar Vesman (27. oktoober 1932 – 23. veebruar 2019) oli eesti füüsik.

Elulugu

Elmar Vesman lõpetas 1951. aastal Tartu I Keskkooli ( kuldmedaliga) ja 1958. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna. Kandidaaditöö teema sai Elmar Vesman Dubna Tuumauuringute Instituudist, kellega koostööd vahendas Harry Õiglane. Väitekirja „Mõningad mesomolekulaarsed protsessid deuteeriumis” kaitses ta 1968. aastal.

1958. aastal oli ta Tartu Riikliku Ülikooli Maa tehiskaaslaste vaatlusjaama asejuhataja ning 1959–1961 TRÜ arvutuskeskuse vaneminsener. 1961. aastast kuni pensionile jäämiseni kuulus ta Füüsika Instituudi töötajate hulka: oli teoreetilise füüsika sektori noorem- ja vanemteadur, arvutusmatemaatika sektori juhataja 1975–1983, hiljem taas teoreetilise füüsika labori vanem- ja juhtivteadur.

Teadustöö

Töö kõige silmapaistvam tulemus oli müü-molekulaarse iooni tekkekiiruse temperatuurisõltuvuse teoreetiline seletamine resonantsmehhanismi abil, mis avaldati artiklina ZhETF-i kirjades (1967) ja hiljem osutus NSV Liidu avastuse vääriliseks (autorite kollektiiv, 1988). Huvitava seigana võib mainida, et 1990. aastal ehk veel NSV Liidu ajal tuli kaheks semestriks tema juurde Tartusse müükatalüüsialast diplomitööd tegema rootsi üliõpilane Göteborgi Chalmersi tehnikaülikoolist.

Teoseid

Olles aastail 1998–2008 füüsikainstituudi insener-konsultant, koostas Elmar Vesman täpse ja faktirohke „Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi kroonika 1946–2006” , mis on võrguteavikuna leitav TÜFI kodulehel.

ERR arhiivis võib kuulata kaht ammu salvestatud, ent sisult küllaltki kaasaegselt kõlavat vestlusringi, kus fundamentaalfüüsikast räägivad Tartu teoreetikud Harry Õiglane, Elmar Vesman, Jaak Lõhmus ja Ain Ainsaar: "Kristall-66/6 Elementaarosakeste füüsika" ; "Kristall-68 Universaalne füüsikateoreetik Lev Landau" .

Tunnustus

Eesti Vabariigi teaduspreemia aastal 1991