Elmar-Aleksander Lehtmets
Elmar-Aleksander Lehtmets (14. september 1901 Paasvere vald, Virumaa – 17. juuli 1942 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast) oli Eesti advokaat, ajakirjanik ja poliitik.
Õppis Porkuni vallakoolis, Väike-Maarja kihelkonnakoolis, Rakvere kõrgemas algkoolis ja poeglaste reaalgümnaasiumis. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel 1918. aasta veebruaris võttis koolipoisina osa enamlaste Rakverest väljalöömisest. Vabadussõja algul novembris 1918 astus 17-aastaselt vabatahtliku kooliõpilasena ratsasalka, millega 1. ratsapolgu koosseisus võttis osa kõigist lahingutest sõja raskemal ajajärgul, kuni vaenlase väljatõrjumiseni riigi piirest.
Lõpetas 1922. aastal Rakvere poeglaste gümnaasiumi. Sama aasta sügisel astus Tartu ülikooli, kus õppis õigusteadust, ülikooli lõpetas 1928. aastal. Kuulus korporatsiooni Ugala. Üliõpilasena teenis 1923–1924 ametnikuna Tartu linna statistikabüroos.
1925. aastal kutsuti ta Virumaa põllumeeste esinduse sekretäriks ja samal aastal asutatud Virumaa Teataja peatoimetajaks, kellena ta töötas kuni 1940. aastani.
Oli aastatel 1930–1933 vandeadvokaat August Lepsi ja 1933–1936 Karl-Konrad Mõistuse abi. 1936. aastal sai vannutatud ülemadvokaadi kutse ning oli vandeadvokaat Rakveres.
Kandideeris korduvalt Riigikokku ning 1938. aastal osutus rahvarinde kandidaadina 73. valimisringkonnas (Voka, Vaivara, Auvere-Joala, Peetri ja Narva vallad, Jõhvi alev) valituks Riigivolikokku. Kuulus sel ajal Isamaaliidu Virumaa komitee juhatusse.