Ellen Kaarma
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2008) |
Ellen Kaarma (kuni 11. juunini 1935 Ellen Kaarmann; 1950. aastast Ellen Kilgas; 2. jaanuar 1928 Tartu – 4. juuli 1973 Tartu) oli eesti näitleja.
Kaarma lõpetas 1944. aastal Tallinna 8. Keskkooli 9. klassi. 1945–1946 õppis ta Tallinna Draamateatri draamastuudios, 1946–1949 Eesti NSV Riiklikus Teatriinstituudis, mille ka lõpetas[1]. Tema tuntuimad kursusekaaslased olid Jüri Järvet ja Gunnar Kilgas.
Pärast lõpetamist suunati kursus Võrru Lõuna-Eesti Teatrisse[2], mis oli rahalistes raskustes ning kus näitlejatel olid ebainimlikult halvad elamis- ja loometingimused. Lõuna-Eesti teater suleti mõne aasta pärast, Ellen Kaarmast ja Gunnar Kilgasest said Vanemuise näitlejad. Ellen Kaarma mängis kandvaid osi (üle 50 rolli) ja oli Vanemuise publiku lemmik.
Keeruline isiklik elu, ideoloogiline surve ja konfliktid vastuolulise teatrijuhi Kaarel Irdiga viisid emotsionaalse näitlejanna kriisini, mille tagajärjel ta 1967. aastal teatrist vallandati. Kuigi Tallinna Draamateatri tolleaegne peanäitejuht Ilmar Tammur oli kutsunud Ellen Kaarmat juba 1950. aastate lõpus Tallinna, oli selleks vaja Vanemuise luba, mida aga ei antud. Hiljem ei jätkunud tal enam jõudu ja tahet Tallinna minna. Ellen Kaarma suri 45-aastaselt Tartus.
Töö muuda
- 1949–1951 Lõuna-Eesti teater
- 1951–1967 Teater Vanemuine
Osatäitmised teatrites muuda
- Viola (William Shakespeare "Mida soovite", 1949)
- Zoja (Margarita Aliger "Muinasjutt tõest", 1951)
- Anda (Janis Rainis "Puhu tuul", 1952)
- Pauline (Honoré de Balzac "Võõrasema", 1952)
- Tanja (Aleksei Arbuzov "Tanja", 1953)
- Kiira (Leonid Leonov "Tavaline inimene", 1955)
- Liida (Aleksander Korneitšuk "Tiivad", 1956)
- Olli (Liidia Kompus "Eksamid", 1957)
- Mari-Elts (Egon Rannet "Südamevalu", 1957)
- Svea Lokke (Ardi Liives "Robert Suur", 1957)
- Annela (Ardi Liives "Uusaasta öö", 1958)
- Annunziata (Jevgeni Švarts "Vari", 1959)
- Niina (Anton Tšehhov "Kajakas", 1959)
- Liisa (Lev Tolstoi "Elav laip", 1960)
- Valja (Aleksei Arbuzov "Irkutski lugu", 1960)
- Virginia (Bertolt Brecht "Galilei elu", 1961)
- Maša (Aleksandr Štein "Ookean", 1961)
- Sofja (Aleksandr Gribojedov "Häda mõistuse pärast", 1963)
- Asta (Male Schwarz "Hüpe üle oma varju", 1963)
- Regine (Henrik Ibsen "Kummitused", 1965)
- Asja (Aleksandr Štein "Leskmees", 1966)
Osatäitmised filmides muuda
- "Pöördel" (1957) Salme
- "Metskapten" (1971)
Isiklikku muuda
Ellen Kaarma oli 1950–1952 abielus Gunnar Kilgasega. Hiljem elas ta koos Lembit Mägediga, kellega tal oli ühine poeg Tõnu Kilgas. 2012. aasta sügisel ilmus kirjastuselt Tänapäev raamat "Jutustamata lugu. Ellen Kaarma", mille kirjutas Ellen Kaarma muusikust pojatütar Hedvig Hanson.[3] Tema poolvend Jaak Kaarma (sündinud aastal 1943) oli Indrek Toome valitsuses (aastatel 1988–1990) kultuuriminister[4].
Viited muuda
- ↑ Eesti teatri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Eesti Teatriliit. Tallinn 2000
- ↑ Ühe teatri sünd ja surm[alaline kõdulink]
- ↑ http://www.youtube.com/watch?v=iKiY6BsLY4E
- ↑ Hedvig Hanson Jutustamata lugu. Vanemuise näitleja Ellen Kaarma (1928–1973) Tänapäev 2012