Elektrooniline kirjastamine
Elektrooniline kirjastamine ehk elektronkirjastamine ehk e-kirjastamine hõlmab e-teavikute (nt e-raamat, e-ajakiri) elektroonilist väljaandmist ning e-raamatukogude ja e-kataloogide koostamist.
Ülevaade muuda
E-kirjastamine on eriti levinud akadeemiliste publikatsioonide väljaandmisel, mille puhul võib eelretsenseeritud teadusajakirjade väljaandmine peagi asenduda e-kirjastamisega. Raamatuid, ajakirju ja ajalehti levitatakse aina enam nutiseadmete kaudu. Raamatuturul kinnitavad kanda iTunesi, Amazoni ja Google Play online-raamatupoed. [1] Turu-uuringute kohaselt tarbitakse 2015. aasta lõpuks ajakirju ja ajalehti pooltel juhtudel digitaalsel kujul[2] ja kogu lugemisest pool toimub elektroonika vahendusel[3]. Kuigi e-kirjastamise puhul levitatakse teavikuid enamasti interneti vahendusel, siis on ka teisi võimalusi (nt CD või DVD peal). E-kirjastamist kasutatakse ka õppeprotsessile suunatuna, sest selle abil saab kombineerida sisu analüüsivõimalustega (nt kontrolltööde moodulitega), mis teeb õppimise mugavamaks.[4]
E-kirjastamine on akadeemiliste artiklite publitseerimise kõrval aina enam populaarne ka ilukirjanduse puhul. Lugejad võivad e-kirjastustelt leida palju sellist kirjandust, mida tavalises raamatupoes eriti ei müüda ja uute autorite teoseid, mis ei pruugi teiste kirjastuste meelest kasumlikud olla.
Tänapäeval kasutatakse terminit elektrooniline kirjastamine enamasti interneti teel publitseerimise kohta, kuid vanasti tähistati sellega n-ö uut koostamise ja levitamise viisi ehk arvutite abil teksti ja muu sisu loomist.[5]
E-kirjastamise töökäik muuda
E-kirjastamine toimub põhimõtteliselt samamoodi nagu tavaline kirjastamine[6], välja arvatud kahes aspektis: 1) valmis teose puhul ei kasutata ofsettrükki ja 2) enamasti ei levitata trükitud teost. Kuna teos on elektroonilisel kujul, siis saab seda levitada interneti teel ja online-raamatupoodides. Kasutaja saab teost lugeda veebilehel, nutiseadmes mõne rakenduse abil või näiteks arvutis PDF-vormingus. Vahel on kasutajal võimalik teos ise printida või nõudetrükina tellida.
Elektrooniline levitamine on saanud väga populaarseks tänu sellele, et aina enam kasutatakse nutiseadmeid. Alguses oli igale mobiiliplatvormile (nt Android, Windows) vaja eraldi rakendust, kuid nüüd on võimalik luua rakendusi, mis sobivad kõigile platvormidele ja veebilehitsejatele. E-kirjastamisel kasutatakse kolme digitehnoloogia tunnust: XML-märgendid sisu määratlemiseks,[7] laadileht sisu kujunduse loomiseks ja metaandmed sisu kirjeldamiseks otsingumootoritele. Uue tehnoloogiaga saab luua ekraaniga kohanduva faili, mida saab kasutada erinevates seadmetes ja eri meetoditel levitada.
E-kirjastajatel on kasulik osata programmeerimiskeeli, kuid olemas on ka tarkvarasid, mille abil saab luua ekraaniga kohanduvaid e-teavikuid lihtsamalt. Nende seas on Digital Publishing Suite ja Apple'i iBooks Author. Kõige enam on levinud EPUB-vorming, mida toetavad paljud e-kirjastamise tarkvarad. Samuti on levinud failid laiendiga .folio, mida kasutab Adobe Digital Publishing Suite, et luua e-teavikuid Apple’i seadmetes lugemiseks.
Näiteid muuda
Vanade meediumite elektroonilised versioonid:
Uued meediumid:
- Blogi
- Mobiilirakendused
- Taskuhääling
- Failide jagamise keskkonnad
Ärimudeleid muuda
Viited muuda
- ↑ Julianne Pepitone (19.04.2011). "Tablet sales may hit $75 billion by 2015". Vaadatud 21.04.2015.
- ↑ Rebecca McPheters, [1], Advertising Age, January 13, 2012.
- ↑ Dale Maunu and Norbert Hildebrand, [2], Insight Media, October, 2010. As reported by Richard Hart, [3], ABC 7 News, November 21, 2010.
- ↑ LeadIIT a Subscription based E-Publishing model "[4]"
- ↑ A good example of this use of the term can be found in the work of Walter Bender,Electronic Publishing Research Group, MIT Media Lab, USA.
- ↑ Chicago Manual of Style
- ↑ Chicago Manual of Style