Elektrolüütiline dissotsiatsioon
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) |
Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks – ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks.
Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustunud aine ja polaarse lahusti vastastiktoime tulemus.
Elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust iseloomustab dissotsiatsiooniaste ehk ioonideks lagunenud (ioniseerunud) molekulide (valemühikute) arvu suhe lahuses olevate molekulide (valemühikute) üldarvusse.
Nõrgad happed jagunevad ainult osaliselt ioonideks elektrlüütilises dissotsiatsiooni lahuses.
Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks.
Tugevad elektrolüüdid – lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO³).
Nõrgad elektrolüüdid – lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks (CaCO³, Fe(OH)³).
Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja veemolekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid.