Ekker
Ekker (prantsuse équerre < ladina quadrare 'nelinurkseks tegema') on geodeesiainstrument, millega määratakse ja märgitakse maastikul täisnurka. Ekkereid kasutatakse peamiselt situatsioonielementide mõõdistamisel või projektpunktide mahamärkimisel ristjoonte meetodil, nende täpsus on kuni 0,1°.Eristatakse liht- (rist-, silinder-) ja optilisi (peegel-, prisma-) ekkereid. [1]
Ajalugu muuda
Ekkeri eelkäija on Vana-Rooma seade ristijoonte paigaldamiseks.
Kahepeegliline leiutas Londoni mehaanik George Adams 18. sajandi teisel poolel. Ühepeegliline ekker – 1809. aastal Winkleri poolt (Austria).
Optiline ekker (ühe ja kahe ristkülikukujulise prismaga) leiutas Karl Bauernfeind (saksa: Karl Maximilian von Bauernfeind) 19. sajandi keskel. [2]
Ekrite liigid muuda
- Lihtekrid asetatakse mõõtmise ajaks stationaarsele alusele (näiteks puidust vaia otsa) vaatleja silmade kõrgusele.Viseerimiseks on lõigatud neisse kaks või neli paari pilusid, mis annavad vasvalt kaks või kaks paari teineteisega ristuvat suunda. Viimasel juhul on võimalik konstrueerida ka 45° nurka antud suuna suhtes. Iga piludepaar koosneb ühest silmadioptrist ja ühest esemedioptrist. Silmadiopter on hästi kitsas ja sirge pilu, kust mõõtja sisse vaatab. Esemediopter on laiem (mitu millimeetrit) sirge pilu, mille keskele on tõmmatud must jõhv täpsemaks viseerimiseks tähisele. [3]
- Optiline ekker: täisnurk saadakse valguskiire peegeldumisega peeglites või murdumisega klaasprismas. Annab paremaid tulemusi tasasel maal, ei võimalda võtta suure kaldega vaatlussuundi. Peegelekker koosneb kahest tasapinnalisest peeglist, kinnitatud kolmnurksesse karpi, oma vahel 45°. Karbi seina sisse, peeglite kohale, on lõigatud aknad tähiste viseerimiseks.[3]
Mõõtetelg muuda
Mõõdistusteljeks on mõõdistuskäigu külg (AB), mida mööda pingutatakse mõõdulint. Kasutatakse olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest mõõdistatavate objektideni ei ületa ruleti pikkust. Liikudes punktist A punkti B leitakse ekkeri abil ristjooned mõõdistatavate kontuuripunktideni. Mõõdulindilt võetakse lugem (alguspunktist A) kuni ristjooneni. Piki ristjoont mõõdetakse kaugus mõõdistatava objektini. [3]
Metroloogia muuda
Kasutatuna koos autokollimaatori või nurgadekoraatori ja peegliga, saab seda kasutada tööpinkide telgede ruutude kontrollimiseks ja pindade ruutude mõõtmiseks. Sellel on kaks peeglit, mis on üksteise suhtes 45° nurga all. Üks on pool hõbetatud, mida nimetatakse horisontaalseks klaasiks, ja teine on täielikult hõbetatud, mida nimetatakse indeksklaasiks. See mõõdab nurka vastavalt peegeldusele. Optilise ruuduna saab kasutada kahte prismat. [3]
Ekrite kasutusviisid muuda
- Lihtekker (silinder- ja koonusekker) kasutatakse mägisel maastikul.[3]
- Optilise ekri kasutamine annab paremaid tulemusi tasasel maal, sest nad ei võimalda võtta suure kaldega vaatlussuundi. [3]
- Geodeetid kasutavad 90° või 45° kordsete täisnurkade mahamärkimiseks. Tavaliselt koosnevad need kahest optilisest klaasist pentaprismast tugevas korpuses. Kasutatakse punktide märkimiseks joonele, nihke mõõtmiseks, kõverate määramiseks. [4]
Viited muuda
- ↑ [1]↑ "ekker". (EE 2). Eesti Entsüklopeedia, 1987. EME 1, 2008 (J. Randjärv) Vaadatud 10. veebruar 2022.
- ↑ Carl Maximilian von Bauernfeind (*1818; †1894) (англ.). planimetrica.jimdofree.com. Planimetrica. Vaadatud: 11 oktoober 2020.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Randjärv, Jüri. "GEODEESIA I". Tartu 1997. Vaadatud 10. veebruar 2022.
- ↑ Hasluck, Paul (1900). Cassell's Cyclopaedia Of Mechanics. Cassell And Company, Limited. Vaadatud 14. veebruar 2022. Inglise keeles.