Einar Vapper
Einar Vapper (14. november 1929 Männikvälja, Virumaa – 7. aprill 1992 Tallinn) oli eesti õpetaja ja koolijuht.
Aastatel 1945–1948 õppis ta Rakvere Õpetajate Seminaris. 1951. aastal lõpetas Tallinna Õpetajate Instituudi, kus oli õppinud ajalugu. 1953. aastal astus Tallinna Pedagoogilisse Instituuti, mille lõpetas kaugõppes keskkooli ajalooõpetaja kutsega.
Aastatel 1948–1949 töötas ta Rakvere 2. 7-klassilises Koolis algklassiõpetajana, 1949–1951 Kose-Lükati Sanatoorses Metsakoolis õpetajana, 1951. aastast oli Tallinna 22. Keskkooli õppealajuhataja.[1]
Aastatel 1959–1964 oli ta Tallinna 18. Keskkooli direktor,[2] 1964–1971 Tallinna 22. Keskkooli direktor. 1971. aastast töötas ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis, 1972. aastast selle pedagoogika ja psühholoogia kateedri juhatajana.
1972. aastal kaitses ta Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedri juures kandidaadiväitekirja "Kodumiljöö mõju õpilase õppejõudlusele" (juhendaja Heino Liimets) ning sai pedagoogikakandidaadi kraadi.[3] 1973. aastast oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi kaugõppeprorektor, 1977. aastast teadusala prorektor ja 1981. aastast kaugõppeosakonna juhataja.[1]
Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.[4]