Egon Pallon
Egon Leonhard Pallon (29. jaanuar 1894 Rakvere – 15. august 1968 Göttingen) oli Eesti vaimulik.
Elukäik muuda
Palloni eestlasest isa oli Paldiski Nikolai koguduse kirikuõpetaja Leonhard Wilhelm Pallon, kes abiellus Tallinnas 1891. aastal baltisaksa aadlipreili Olga Elmire von Brückneriga (1874–1928). Eesti talupoegade hulka kuulunud perekond Pallon oli algselt pärit Tartumaalt.
Leonhardil ja Olgal sündis kuust last: Edgar Leonhard (1892), Egon Leonhard (1894), Ilse Helene Caroline (1895), Erwin Leonhard (1897) ning kaksikud Helga Elisabeth Pallon ja Mary Elmire Hildebrand (1900). Lapsed said saksa kasvatuse ja kodukeel oli saksa keel, ka vanemate sõbrad ja seltskonnad oli saksakeelsed.
Egon Pallon õppis Tallinna Nikolai Gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1911–1916. Ordineeriti 14. juunil 1917 Tallinnas õpetajaks ja läks Narva-Jõesuu Niguliste kogudusesse adjunktõpetajaks. Ta põgenes Saksamaale koos Saksa okupatsioonivägedega 1919. aastal. Pallon ei leidnud uut teenistuskohta Saksamaal ning hakkas õppima Marburgi Ülikoolis, kus kaitses doktoritööd ja sai teoloogiadoktori kraadi. Kõnigsbergis temast sai baltisakslaste Landesveeri sõjaväljaõpetaja ehk kaplan ning osales Landeswehri sõjas 1919–1920. aastatel. Pärast sõda jäi Pallon jälle ilma oma ametikohast. Ta üritas saada Eestisse naasmise luba, aga tulemuseta, kuna oli võtnud osa Vabadussõjast Eesti vastasena. Ometi oma isa mõjutusel ja palvel Egon sai Rakverre oma isa abiõpetajaks ja usuõpetajaks koolidesse. Luba vastu protesteeriti, aga kuna õpetajatest oli puudus, jäi Pallon Eestisse. 1925. aasta vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse alusel märkis ta ametlikult oma rahvuseks sakslase.
Pärast oma isa surma Pallonist sai 1923. aastal Rakvere Kolmainu koguduse esiõpetaja. 1927. aasta jõulude puhul kinkis kogudus talle kuldristi ja hobuse[1].
Egon Pallonit karistati Saksa Klubis osalemise eest ühekuulise vangistusega tingimisi. 1936. aastal põgenes ta Saksamaale[2].
Teise maailmasõja ajal oli E. L. Pallon Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi haridusdirektori ehk Hjalmar Mäe abi rahvahariduse alal, teine haridusdirektori abi oli dr Aleksander Massakas[viide?].