Efemeriid

Efemeriidid on taevamehaanika seaduste põhjal arvutatud tabelid, mis sisaldavad taevakehade (peamiselt tähtede, komeetide, planeetide ja Päikesesüsteemi tehiskehade) asendeid mingite kindlate ajahetkede jada ulatuses. Efemeriide avaldatakse astronoomia aastaraamatuis ja kalendreis.[1]

Efemeriide kasutatakse astronoomias ning teistes eluvaldkondades, kus vajatakse infot taevakehade näivate asukohtade kohta taevasfääril või kasutatakse nende asukoha infot -- näiteks navigatsioonis merenduses. Efemeriide kasutab ka astroloogia.

Taevakehade näivad asukohad taevas tuuakse efemeriidides ära reeglina mingite teatud Maa punktide jaoks, harvem Maa keskpunkti jaoks. Tavapäraste astronoomiliste nähtuste korral kasutatakse tüüpiliselt ajasammuks ühte ööpäeva, kuid kiiresti liikuvate taevakehade jaoks võidakse kasutada ka tihedamat ajasammu.

Tihti avaldatakse efemeriide aastate või pikemate ajavahemike jaoks raamatutena. Paberile trükitud efemeriidide tähtsus on aja jooksul vähenenud, praegusel ajal kasutatakse väga sageli ka elektroonilises vormis publikatsioone või asukohtade arvutamiseks sobivaid arvutiprogramme. Navigatsioon on põhiline valdkond, kus peetakse vajalikuks trükitud efemeriidide olemasolu.

Eestis on efemeriide avaldatud alates 1924. aastast kuni tänapäevani Tartu Tähetorni kalendris. Ülemaailmselt on kõige levinumad efemeriidid näiteks nautilised ja astronoomilised almanahhid.

Astronoomilistes efemeriidides tuuakse taevakehade asukohad kas ekliptilistes koordinaatides (planeedid ja Päike) või ekvaatorilistes koordinaatides. Aega esitatakse kas maailmaajas või selgelt määratud vööndiajas. Tavaliselt lisatakse tabelite juurde koordinaatide või ajateisenduste arvutamiseks vajalik lisainfo.

Astroloogilistes efemeriidides esitatakse andmed lihtsama orienteerumise huvides mõnikord sodiaagimärkide kraadides, tavaliselt kasutatakse lihtustatud ekvaatorilisi koordinaate. Ekliptilist laiust ei too ära mitte kõik astroloogilised efemeriidid.

Astroloogiliste efemeriidide trükised toovad sarnaselt astronoomilistele almanahhidele ära ka andmed astroloogidele huvi pakkuvate nähtuste, näiteks päikese- ja kuuvarjutuste kohta, näiva retrogradatsiooni kohta, planeetide sisenemise kohta märkidesse, täheaja kohta ning kuusõlmede kohta.

ViitedRedigeeri

  1. H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 200 lk.

VälislingidRedigeeri