Eesti varauusaeg

Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.

Ajaloo periodiseerimisel tuleb arvestada tõsiasja, et selleks ei sobi konkreetsed aastaarvud. Erinevad ajastud ei vahetu üleöö, vaid suuremate, selgeilmeliste ajalooperioodide vahele jäävad üleminekuperioodid. Üheks võimaluseks on lugeda Eesti varauusaja tinglikuks kesteajaks umbkaudu aastaid 1550–1850. 1558 algas Vana-Liivimaa riikidesüsteemi lagunemine. Suuremad muutused, mis ühiskonda põhjalikult muutsid, jäävad 19. sajandi teise poolde – teoorjuse asendamine raharendiga (pärisorjuse kaotamise seadused võeti vastu 1816 ja 1819, kuid pärisorjuse tegelik kaotamine oli pikem protsess, samuti jäi esialgu püsima teoorjus), vallaseadusega 1866 vabanes talurahva omavalitsus mõisnike kontrollist, talude päriseksostmise algus, eestlaste rahvuslik ärkamine, eesti ühiskonna diferentseerumine (varem oli enamus eestlastest talupojad), venestusreformid (mis radikaalselt piirasid rüütelkondade ja linnamagistraatide omavalitsusvõimu, justiitsreform lahutas kohtu- ja valitsusvõimu), vabrikutööstuse arenemine koos linnastumise ja töölisklassi ning tööstuskodanluse kujunemisega, eesti kodanikuavalikkuse tekkimine seoses ajakirjanduse ja seltsiliikumisega.

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis jagunevad Eesti ajaloo üldkursused järgnevalt: Eesti keskaeg (12.–16. sajand), Eesti varauusaeg (Liivi sõjast kuni 18. sajandi alguseni), Eesti uusaeg (1710–1900), Eesti uusim aeg (1900–1945), Eesti lähiajalugu (alates 1945).

Eesti varauusaja saab jagada mitmeti erinevateks perioodideks, kõige tugevamalt on esimesele perioodile (aastad 1561–1710/1721) ilmselt kinnistunud nimetus Rootsi aeg, aga on kasutatud ka nimetust sõdade ajastu või riikliku killustatuse aeg (Margus Laidre on välja pakkunud ka nimetust Liivimaa Saja-aastane sõda), mis hõlmab lühemat perioodi (1558–1625/1629/1645/1660). Sõdade ajastut ja Rootsi aega on kasutatud ka koos, üksteisele järgnevate perioodide tähenduses, sel juhul on kahe perioodi eraldusjooneks tavaliselt võetud 1629. aasta, mil Eesti mandriosa läks täielikult Rootsi võimu alla. Lõuna-Eestis võib aga eristada Poola aega (1561/1562–1625/1629) ja Saaremaal Taani aeg Saaremaal (1559–1645). Lisaks neile võib lisada veel ka Liivi sõja aegse Vene võimuperioodi (1558–1583).

Varauusaja teist poolt on tavaliselt nimetatud kas Vene ajaks või tsaariajaks^[viide?] (mis kestis 1917./1918. aastani, hõlmates seega ka Eesti uusaja).

16. sajand muuda

Pikemalt artiklis 16. sajand Eestis

Kahekümneviieaastane sõda muuda

Pikemalt artiklis Kahekümneviieaastane sõda, Täyssinä rahu

17. sajand muuda

Pikemalt artiklis 17. sajand Eestis

Rootsi Idamereprovintsid muuda

Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi dominioonid, Rootsi aeg, Ingeri sõda

Pikemalt artiklis Poola-Rootsi sõda (1600–1629), mida võidakse omakorda jagada neljaks eraldi sõjaks: Poola-Rootsi sõda 1600–1611, (1617–1618) , (1621–1625), (1626–1629).

Pikemalt artiklis Academia Gustaviana, Mõisate reduktsioon, Forseliuse seminar

Pikemalt artiklis Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkond

Liivimaa hertsogkond muuda

Rzeczpospolita, 1619. aastal. Lõuna-Eestis on eraldi välja toodud: Pärnu vojevoodkond, Tartu vojevoodkond ja Võnnu vojevoodkond

Pikemalt artiklis Poola aeg, Liivimaa hertsogkond

Taani valdused Saaremaal muuda

Pikemalt artiklis Liivimaa kuningriik, Taani valdused Eestis

Vene-Rootsi sõda muuda

Pikemalt artiklis Vene-Rootsi sõda (1656–1658) ja Vallisaare vaherahu ning Kärde rahu

Aastatel 1656–1658 toimunud Rootsi-Moskoovia sõjas tungisid moskoviidid tungivad Eestimaale. Rüüstatati maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerus ja jäi Moskoovia valdusse kuni 1661. aastani, ehkki 1657. aastal püüdsid Rootsi väed Tartut vallutada. 1661. aastal sõlmitud Kärde rahu tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse Stolbovo rahuga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel.

18. sajand muuda

Pikemalt artiklis 18. sajand Eestis

Põhjasõda muuda

Pikemalt artiklis Põhjasõda, Põhjasõda Eestimaal

Kronoloogia muuda

1570–1595, Kahekümneviieaastane sõda Eestis Rootsi kuningriigi – Moskva tsaaririigi ja Liivimaa kuninga Magnus hakkab koos suure Moskva Tsaaririigi sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa.
- 1573 – Paide linnuse vallutamine, Koluvere lahing
- 1574 – Moskva tsaaririigi vägede rüüsteretk Eestimaale
- 1575 – Moskva tsaaririigi väed vallutasid Pärnu ja tegid rüüsteretke Saare-Lääne piiskopkonda.
- 1576 – moskoviidid rüüstasid Tallinna ümbrust
- 1577 – Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
- 1579 – moskoviitide ja tatarlaste jõukude korduvad rüüsteretked Eestimaale.
1656–1658 – Rootsi-Moskoovia sõda; moskoviidid tungisid Eestimaale. Rüüstati maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerus ja jäi Moskoovia valdusse kuni 1661. aastani.

Liivimaa ja Kuramaa, 1705

1700–1721 – Põhjasõda:
- 1700 – moskoviitide esimesed rüüstesalgad tungisid septembris Alutagusesse. Algul Narva piiramine moskoviitide poolt. Narva lahing 19. novembril.
- 1701 – Moskoovia väed tungisid Lõuna-Eestisse. Septembris toimusid lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Aluliina piirkonda.
- 1702 – põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas.
- 1703 – tsaar Peeter I väejuhi Boriss Šeremetevi rüüsteretk läbi Eestimaa; rüüstetegevusest jäävad enam-vähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju maavalla talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse
- 1703/04 – moskoviitide korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
- 1704 – moskoviitide rüüsteretk Tartumaale:
- 1704. aasta jaanuaris tungisid moskoviidid piki Peipsi järve Tormasse, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi.
- 1704 – Tartu alistus 13. juulil Moskoovia piiramisväele. Moskoviidid ei täida kapitulatsiooni tingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
- 1704 – Narva vallutamine moskoviitide poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine moskoovia sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt.
- 1707 – Moskoovia ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
- 1708 – Moskoovia väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
- 1708 – Narva ja Tartu kodanikkond viidi Moskooviasse sundasumisele. Paljud surid. Osa pääses tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitised.
- 1709 – Pärnu vallutati moskoviitide poolt.
- 1710 – Tallinn kapituleerus moskoviitidele.
- 1710–1721 – Eestimaa tegelik kuulumine Moskva tsaaririigi alla.

Vaata ka muuda

Eelnev Eesti keskaeg	Eesti varauusaeg	Järgnev Eesti uusaeg