Eesti sümbolid

Eesti sümboolika on Eesti riigiga seotud sümboolika.

Suur riigivapp

Eesti sümboolika moodustavad Eesti lipp, vapp ja hümn.

Riiklikele sümbolitele lisaks on valitud on ka Eesti rahvuslind, rahvuslill, rahvuskala, rahvusloom, rahvusliblikas, rahvuskivi jne.

Riigisümbolid

Pika Hermanni tornis lehviv sinimustvalge lipp on Eesti riikliku iseseisvuse sümbol

Lipp

 Pikemalt artiklis Eesti lipp

Vapp

 Pikemalt artiklis Eesti vapp

Hümn

 Pikemalt artiklis Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

Eesti sümboolika kasutamine

Eesti sümboolika kasutamine on reguleeritud mitmete õigusaktidega.

Olulisemad õigusaktid, millega on reguleeritud Eesti riikliku sümboolika kasutamine:

• Autoriõiguse seaduse §5 lõige 5 järgi ei kohaldata Autoriõiguse seadust riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne).
• Riigivapi kasutamine on reguleeritud Riigivapi seadusega
  Seadusest lähtuvalt kasutatakse riigivappi:
  1. kujunduselemendina ja turvaelemendina riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute poolt väljaantavatel dokumentidel, väärtpaberitel, postimaksevahenditel ja rahamärkidel, teenetemärkidel ning trükistel;
  2. kujunduselemendina riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute alalise asukoha hoonetel, siltidel, esindusruumides, ametiriietustel, lippudel ja vimplitel ning embleemidel;
  3. riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute pitseri elemendina.
     Kauba- ja teenindusmärgina ei registreerita tähist, mis sisaldab riigivappi.
• Eesti lipu seaduse kohaselt on igaühel õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides seejuures seaduse sätteid ja head tava.
  Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- ja teenindusmärgina.
  Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.
• Teenetemärkide seadusega on reguleeritud riiklike teenetemärkide andmise, kandmise ning kandmise õiguse äravõtmise juhud.
• Karistusseadustiku § 245 on ettenähtud sanktsioonid Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamise puhul.
  Karistusseadustiku § 271 kehtestab karistused Eesti lipu kasutamise korra rikkumise, samuti selle värvikombinatsiooni kasutamisele esitatud nõuete rikkumise ning Eesti lipu kaubamärgina kasutamise eest.
• Reklaamiseaduse § 4 lõige 31 kohaselt on reklaamis keelatud kasutada riiklikke ja riigiasutuste sümboleid ning Eesti lipu värvikombinatsiooni.
• Eesti Vabariigi suur ja väike riigivapp on alates 22.12.1994.a ning riigilipp, Valgetähe, Kotkaristi ja Maarjamaa Risti teenetemärgid alates 16.10.1997. a on kaitstud rahvusvaheliselt Eesti Vabariigi riiklike embleemidena tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6-ter alusel tööstusomandi Pariisi konventsiooni ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WIPO) kõigis liikmesriikides.
  Kuna Riigivapi teenetemärgi põhielement suur riigivapp on juba kaitstud riikliku embleemina, siis sellest tulenevalt on kaitstud ka mainitud teenetemärk.
  
  Punase Risti teenetemärgile ei ole võimalik anda õiguskaitset, sest nimetatud teenetemärgi põhielement Punase Risti embleem on rahvusvahelise kaitse all ja ei saa kuuluda ühelegi riigile.