Ava peamenüü

Eesti riigipeade loend

Eesti riigipeade loend on nimistu isikutest, sõltumata nende ametinimetusest, kes on täitnud riigipea ülesandeid iseseisvas Eestis või edasi kandes Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust okupatsiooniaastatel.

Kõigi Eesti alasid valitsenud isikute loend on esitatud artiklis Eesti valitsejad.

Eesti Vabariik (1918–1940)Redigeeri

Aastatel 19181934 puudus Eesti Vabariigis riigipea institutsioon. Riigipea ülesandeid täitis valitsusjuht, kelle ametinimetus oli 1918 Ministrite Nõukogu esimees, 19181920 peaminister, 19201934 riigivanem. Alates 1922. aastast nimetati riigivanemat välissuhtluses presidendiks.

Perioodil 19191920 võib riigipeaks lugeda ka Asutava Kogu esimeest August Reid. 9. juulil 1919 jõustunud Eesti vabariigi valitsemise ajutise korra § 9 järgi "Vabariigi seaduslikuks esitajaks on Asutava Kogu esimees; riigiesituse küsimustes on Asutava Kogu esimehel õigus saada vabariigi valitsuselt vastavat informatsioni." Tänapäeval tõlgendatakse seda paragrahvi nii, et riigipea pole mitte Eesti Vabariigi esindaja Asutava Kogu esimees, vaid Asutavale Kogule alluv ja aruandekohustuslik peaminister, kuna riigipea peab ju kellelegi alluma.

Aastatel 19341937 oli riigipea nimetuseks riigivanem, 19371938 riigihoidja ja alates 1938. aastast president.

Allpool esitatud tabelis on ära toodud ka need valitsusjuhid, kellel lasusid riigipea ülesanded.

Nimi Eluaastad Ametiaja algus Ametiaja lõpp
Ministrite Nõukogu esimees
Konstantin Päts (18741956) 1918, 24. veebruar 1918, 12. november
Peaminister
Konstantin Päts (18741956) 1918, 12. november 1919, 8. mai
Otto Strandman (18751941) 1919, 8. mai 1919, 18. november
Jaan Tõnisson (1868–19??) 1919, 18. november 1920, 28. juuli
Ado Birk (18831942) 1920, 28. juuli 1920, 30. juuli
Jaan Tõnisson (1868–19??) 1920, 30. juuli 1920, 26. oktoober
Ants Piip (18841942) 1920, 26. oktoober 1920, 20. detsember
Riigivanem
Ants Piip (18841942) 1920, 20. detsember 1921, 25. jaanuar
Konstantin Päts (18741956) 1921, 25. jaanuar 1922, 21. november
Juhan Kukk (18851942) 1922, 21. november 1923, 2. august
Konstantin Päts (18741956) 1923, 2. august 1924, 26. märts
Friedrich Akel (18711941) 1924, 26. märts 1924, 16. detsember
Jüri Jaakson (18701942) 1924, 16. detsember 1925, 15. detsember
Jaan Teemant (18721941) 1925, 15. detsember 1927, 9. detsember
Jaan Tõnisson (1868–19??) 1927, 9. detsember 1928, 4. detsember
August Rei (18861963) 1928, 4. detsember 1929, 9. juuli
Otto Strandman (18751941) 1929, 9. juuli 1931, 12. veebruar
Konstantin Päts (18741956) 1931, 12. veebruar 1932, 19. veebruar
Jaan Teemant (18721941) 1932, 19. veebruar 1932, 19. juuli
Karl August Einbund (18881942) 1932, 19. juuli 1932, 1. november
Konstantin Päts (18741956) 1932, 1. november 1933, 18. mai
Jaan Tõnisson (1868–19??) 1933, 18. mai 1933, 21. oktoober
Konstantin Päts (18741956) 1933, 21. oktoober 1934, 24. jaanuar
Peaminister riigivanema ülesannetes
Konstantin Päts (18741956) 1934, 24. jaanuar 1937, 3. september
Riigihoidja
Konstantin Päts (18741956) 1937, 3. september 1938, 24. aprill
President
Konstantin Päts (18741956) 1938, 24. aprill 1940, 21. juuli

Nõukogude marionettriigidRedigeeri

Eesti Töörahva Kommuun (1918–1919)Redigeeri

Eesti Töörahva Kommuun oli novembrist 1918 juunini 1919 eksisteerinud riiklik moodustis, mida ametlikult tunnistas ainult Nõukogude Venemaa. Eesti territooriumi üle kaotas Kommuun kontrolli juba jaanuaris 1919 ja pärast seda asusid selle juhtorganid Nõukogude Venemaa territooriumil.

Eesti Töörahva Kommuuni kõrgeimaks valitsusorganiks oli kommuuni nõukogu, mille esimees täitis nii valitsusjuhi kui ka riigipea ülesandeid.

Nimi Eluaastad Ametiaja algus Ametiaja lõpp
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees
Jaan Anvelt (18841937) 1918, 29. november 1919, 5. juuni

Eesti NSV (1940)Redigeeri

21. juulil 1940 kuulutati välja Eesti NSV. Kuni selle võtmiseni Nõukogude Liidu koosseisu sama aasta 6. augustil oli tegemist nominaalselt iseseisva riigiga. Riigipea ametinimetuseks oli sel ajal endiselt president. Lõplikult mindi Eesti Vabariigi aegselt juhtimisstruktuurilt üle nõukogude institutsioonidele 25. augustist 1940, mil kollektiivse riigipeana alustas tööd Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium.

Nimi Eluaastad Ametiaja algus Ametiaja lõpp
Presidendi kohusetäitja
Johannes Vares (18901946) 1940, 21. juuli 1940, 25. august
Maksim Unt* (18981941) 1940, 27. juuli 1940, 15. august
* – Unt asendas siseministrina Varest viimase viibimise ajal Moskvas, olles sisuliselt kohusetäitja kohusetäitja.

Kuigi ka Nõukogude Liidu koosseisus oli Eesti NSV juriidiliselt (kuid mitte faktiliselt) iseseisev riik, ei arvestata selleaegseid haldus- ja parteiaparaadi juhte iseseisva Eesti riigijuhtide hulka.

Eesti NSV aegsete võimukandjate nimistu on esitatud artiklites Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeeste loend ja EKP KK esimene sekretär.

Riigipead okupatsiooniaastatel ja eksiilis (1940–1992)Redigeeri

Kuna 21. juunil 1940 toimunud juunipöördega võimule tulnud Johannes Varese valitsus ei olnud põhiseaduslik ja ka president Konstantin Päts ei saanud enam vabalt võimu teostada, loetakse riigiõiguslikult presidendi kohusetäitjaks alates sellest kuupäevast viimasena põhiseaduslikus korras peaministri ametit pidanud poliitik Jüri Uluots.

Uluots püüdis seaduslikku valitsust Eesti territooriumil taastada nii 1941. kui ka 1944. aastal, kuid tulutult. Alates septembrist 1944 kandis ta Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust edasi eksiilis Rootsis. Riigipea eksiilis (nimetatud vahel ka eksiilpresidendiks) ametlik ametinimetus oli Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis.

Need riigipead ei teostanud reaalselt võimu Eesti territooriumil, kuid kandsid edasi Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust.

Nimi Eluaastad Ametiaja algus Ametiaja lõpp
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
Jüri Uluots (18901945) 1940, 21. juuni 1945, 9. jaanuar
August Rei (18861963) 1945, 9. jaanuar 1963, 29. märts
Aleksander Warma (18901970) 1963, 29. märts 1970, 23. detsember
Tõnis Kint (18961991) 1970, 23. detsember 1990, 1. märts
Heinrich Mark (19112004) 1990, 1. märts 1992, 8. oktoober

Eesti Vabariik (1991–)Redigeeri

Eesti Vabariigi nimi võeti kasutusele 8. mail 1990, kuid esialgu kuulus see riik endiselt Nõukogude Liidu koosseisu. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 20. augustil 1991. Esialgu täitis riigipea kohuseid Ülemnõukogu esimees, pärast esimesi vabu presidendivalimisi astus 6. oktoobril 1992 taas ametisse Eesti Vabariigi president.

Nimi Eluaastad Ametiaja algus Ametiaja lõpp
Ülemnõukogu esimees
Arnold Rüütel* (1928–) 1990, 29. märts 1992, 6. oktoober
President
Lennart Meri (19292006) 1992, 6. oktoober 2001, 8. oktoober
Arnold Rüütel (1928–) 2001, 8. oktoober 2006, 9. oktoober
Toomas Hendrik Ilves (1953–) 2006, 9. oktoober 2016, 10. oktoober
Kersti Kaljulaid (1969–) 2016, 10. oktoober
* – Arnold Rüütel oli 29.03.–08.05.1990 Eesti NSV Ülemnõukogu, alates 08.05.1990 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri