Eesti asulad

ametlik asustusüksus Eestis

Eesti asustusjaotuses on asula asustusüksus, millele on määratud lahkmejoon ja kohanimi ja mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa.[1]

Eesti omavalitsusüksuste asulad on tänapäeval asustusjaotuse ajalooliste traditsioonide, kujunemisajaloo, rahvaarvu, paiknemise, sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja arenguperspektiivide[viide?] ning Vabariigi Valitsuse 2004. aasta määruse "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra" järgi liigitatud järgmiselt:[1]

  1. küla – hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula;
  2. alevik – üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula;
  3. alev ja linn asustusüksusena – üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord". Riigi Teataja I 2004, 82, 550. Tallinn: Riigikantselei. § 2.