Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož

Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož on Eesti vabamüürlaste loožide keskorganisatsioon[1]. Eesti suurloož rahvusliku ühendusena kuulub suveräänsena ja võrdväärsena tunnustatud suurloožide perre[1]. Vabamüürlaste vennaskonda Eestis kuulub praegu ligikaudu 500 meest erinevatest ühiskonnakihtidest ja ametialadelt[1].

Ajalugu muuda

Ajalooliselt tekkis vabamüürlus Eestis aastatel 1771–1773, kui Tallinnas asutati vabamüürlaste loož Isis[1]. Eestlastest kuulusid sellesse pastor Otto Wilhelm Masing ja muusik Karl Friedrich Karell[1]. Kuni vabamüürluse keelustamiseni Tsaari-Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looži[1]. Vabamüürlaste organisatsioon taasloodi Eestis 1992. aastal, mil alustas tegevust loož Fööniks[1]. Taasiseseisvunud Eestis on praegu kaheksateist looži, sealhulgas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Viljandis ja Rakveres[1].

18. mail 1999 asutati Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož[1].

Suurlooži tunnustamise põhiprintsiibid muuda

Põhiprintsiibid on heaks kiidetud Inglise Ühendatud Suurlooži (United Grand Lodge of England) poolt 4. septembril 1929.[1]

Eesti suurloož ja tema loožid tegutsevad vabamüürluse põhiprintsiipide kohaselt, mis sisaldavad järgmist[1]:

  1. Suurloož asutatakse seaduslikult tunnustatud suurlooži või kolme või enama asutatud ja regulaarselt tegutseva looži poolt.
  2. Me usume Universumi Kõrgemasse Ehitus­meistrisse ja Tema tunnistamine on tingimuseks liikmete vastuvõtmisel.
  3. Liikmeks vastuvõtmine ja tõotuse andmine toimub avatud Pühakirja juures, mis on kooskõlas iga vastuvõetava isiku usutunnis­tusega.
  4. Suurlooži ja iga tema looži liikmeskond koosneb eranditult meestest ja suurloožil ei tohi olla ükskõik mis liiki vabamüürlikke suhteid segaloožidega või muude organisatsioonidega, kes lubavad liikmeteks naisi.
  5. Suurloožil on suveräänne jurisdiktsioon tema kontrolli all tegutsevate loožide üle, s.t. ta on vastutav, sõltumatu, isevalitsev organisatsioon, kellel on ainuke ja vaieldamatu võim sümboolsete astmete (õpilasmüürlane, vennasmüürlane, meister­müürlane) andmise üle ning mitte mingil viisil ei jaga ta seda võimu Kõrgema Nõukogu või teiste organitega, kes väidavad end kontrollivat ja järelevalvavat nende astmete üle.
  6. Vabamüürluse kolm Suurt Hiilgavat Tähte (Pühakiri, Vinkel ja Sirkel) peavad olema alati esindatud suurloožis või temale alluvas loožis nende töö ajal ja peamine nendest on Pühakiri.
  7. Loožides on rangelt keelatud diskussioonid religiooni ja poliitika üle.
  8. Muinasaegsetest Maamärkidest, Vaba Müürlase Vanadest Käskudest ning vabamüürluse traditsioonidest ja tavadest peetakse rangelt kinni.

Viited muuda