Eesti Rahvahariduse Selts
Eesti(maa) Rahvahariduse Selts (lühemalt Eesti Hariduse Selts, Eesti Haridusselts) oli 1906. aastal kodanikualgatuse korras asutatud Eesti haridusselts, mille eesmärk oli edendada emakeelset rahvaharidust, luua eestikeelseid koole, asutada raamatukogusid, nt oli 1932. aastal Eestis 69 raamatukoguseltsi ja lugemisringi, kirjastada eestikeelset õppekirjandust.
Asutatud | 1906 |
---|---|
Eesmärk | Eestikeelse rahvahariduse edendamine |
Tegevuspiirkond | Eestimaa kubermang |
Liikmed | Asutamisaastal on liikmeid üle 600 |
Juhtkond | Eestseisuse esimees, Tallinna linnapea Voldemar Lender |
Allorganisatsioonid | üle 20 allorganisatsiooni (vaata artiklist) |
Veebileht | Vabaharidustöö |
Eesti Haridusliit, mille alla haridusseltsid kuulusid, andis välja ajakirja Vabaharidustöö [1] Seltside tegevus keelati nõukogu võimu poolt.
Rahvahariduse Seltsi allorganisatsioonid:
- Hanila Rahvahariduse Selts (aastast 1907)
- Jõgeva Rahvahariduse Selts
- Keila Rahvahariduse Selts
- Kolovere-Kalju haridusselts "Edu" (aastast 1924)
- Kullamaa haridusselts (aastast 1907)
- Lihula Rahvahariduse Selts
- Palamuse Rahvahariduse Selts
- Palivere Rahvahariduse Selts (aastast 1921)
- Peetri Hariduse Selts[2]
- Põlva Rahvahariduse Selts
- Pärnumaa Rahvahariduse Selts
- Räpina Rahvahariduse Selts
- Tallinna Rahvahariduse Selts
- Valga Rahvahariduse Selts
- Võrumaa Rahvahariduse Selts
- Vändra Rahvahariduse Selts
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Vabaharidustöö, DIGAR
- ↑ "PEETRI HARIDUSE SELTSI RAAMATUKOGU". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 26. veebruaril 2012.