Eesti Rahvahariduse Selts
Eesti(maa) Rahvahariduse Selts (lühemalt Eesti Hariduse Selts, Eesti Haridusselts) oli 1906. aastal kodanikualgatuse korras Tallinnas[1] asutatud Eesti haridusselts, mille eesmärk oli edendada emakeelset rahvaharidust, luua eestikeelseid koole, asutada raamatukogusid, nt oli 1932. aastal Eestis 69 raamatukoguseltsi ja lugemisringi, kirjastada eestikeelset õppekirjandust.
| Asutatud | 1906 |
|---|---|
| Eesmärk | Eestikeelse rahvahariduse edendamine |
| Peakorter | Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eestimaa kubermang |
| Liikmed | Asutamisaastal on liikmeid üle 600 |
| Juhtkond | Eestseisuse esimees, Tallinna linnapea Voldemar Lender |
| Allorganisatsioonid | üle 20 allorganisatsiooni (vaata artiklist) |
| Veebileht | Vabaharidustöö |
Eesti Haridusliit, mille alla haridusseltsid kuulusid, andis välja ajakirja Vabaharidustöö [2] Seltside tegevus keelati nõukogu võimu poolt.
Rahvahariduse Seltsi allorganisatsioonid:
- Hanila Rahvahariduse Selts (aastast 1907)
- Jõgeva Rahvahariduse Selts
- Keila Rahvahariduse Selts
- Kolovere-Kalju haridusselts "Edu" (aastast 1924)
- Kullamaa haridusselts (aastast 1907)
- Lihula Rahvahariduse Selts
- Palamuse Rahvahariduse Selts
- Palivere Rahvahariduse Selts (aastast 1921)
- Peetri Hariduse Selts[3]
- Põlva Rahvahariduse Selts
- Pärnumaa Rahvahariduse Selts
- Räpina Rahvahariduse Selts
- Tallinna Rahvahariduse Selts
- Valga Rahvahariduse Selts
- Võrumaa Rahvahariduse Selts
- Vändra Rahvahariduse Selts
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Johannes Voldemar Veski, Mälestusi eesti kultuurielust. Keel ja Kirjandus, 1961, nr 6, lk 373
- ↑ Vabaharidustöö, DIGAR
- ↑ "PEETRI HARIDUSE SELTSI RAAMATUKOGU". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 26. veebruaril 2012.