Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia
Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia on üks kaheksast Eesti Kultuurkapitali välja antavast Eesti Kultuurkapitali aastapreemiast. Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia määratakse möödunud kalendriaastal silma paistnud kunstisündmuse autasustamiseks.[1]
Kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia saaja kandidaadid esitab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja laureaadi valib välja Eesti Kultuurkapitali nõukogu.[1]
Kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia laureaadid muuda
- 1995 – Rein Kelpman (personaalnäitused galeriis Vaal ja Tartu Kunstimuuseumis)
- 1997 – Eha Komissarov (kuraatoritegevus 1997. aastal, projekt "Persona" Rotermanni soolalaos)
- 1998 – Jaan Toomik (isikunäitus Tallinna Linnagaleriis ja välisesinemised (Sarajevo, New York))
- 1999 – Raoul Kurvitz (isikunäitus "Sümfoonia si-bemoll minoor. Postapokalüptika" Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone galeriis)
- 2000 – Ene-Liis Semper (esinemine biennaalil Manifesta 3 ja isikunäitus "Siin" Rotermanni soolalaos)
- 2001 – Teet Veispak (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)
- 2002 – Edgar Viies (Eesti skulptuuri vormikeele radikaalne uuendamine 70ndatel, retrospektiiv "Avamäng" Rotermanni soolalaos)
- 2003 – Leo Rohlin ("Keraamika käsiraamat" ja isikunäitus Tarbekunstimuuseumis)
- 2004 – Ene Lamp (raamat "Ekspressionism")
- 2005 – Tarmo Luisk (disainiloomingu ja isikunäituse eest Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis)
- 2006 – Liina Siib (eduka näitusetegevuse eest 2006. aastal)
- 2007 – Jaan Toomik (isikunäitus KUMU-s, pedagoogiline tegevus EKA IDK õppetooli juhatajana, esinemine rahvusvahelisel areenil)
- 2008 – Maarja Kask, Ralf Lõoke, Neeme Külm, Ingrid Ruudi (keskkonna- ja geopoliitiline ruumiinstallatsioon "Gaasitoru" 11. Veneetsia arhitektuuribiennaalil)
- 2009 – Boris Bernštein (monograafia "Visuaalne kujund ja kunstimaailm" ning pikaajaline panus Eesti kunstiteadusesse)
- 2010 – Dénes Kalev Farkas (näituse "Let's play ehk mäng on läbi" eest Hobusepea galeriis ning esinemiste eest kuraatorinäitustel "Blue Collar Blues" ja "Next to Nothing")
- 2011 – Raoul Kurvitz (silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2011. aastal – isikunäitus „VOOL/tööd“ Tallinna Kultuurikatlas, performance'i-tegevus kunstifestivalil „Seanahk 3“ ja kontseptuaalne sound art album „Forbidden to Sing“)
- 2012 – Visible Solutions OÜ, Timo Toots, Marge Monko, Sigrid Viir (Eesti silmapaistva esindamise eest rahvusvahelisel nüüdiskunsti areenil 2012. aastal)
- 2013 – MIM project (Taavet Jansen, Maike Lond, Kalle Tikas, Andrus Aaslaid, Raul Keller, Andreas W, Hendrik Kaljujärv, Henri Hütt, Andres Tenusaar, Kristiina Kütt (tehnoloogia ja teaduse piire kompava interdistsiplinaarse näituse „100 aastat MIMprojecti" eest Tallinna Kunstihoones)
- 2014 – Malle Leis (kogu loomingut kokkuvõtva ulatusliku näituse eest Tartu Kunstimuuseumis)
- 2015 – Anders Härm, Neeme Külm (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhtimise ja arendamise eest, Köler Prize'i kaasaegse kunsti preemia algatamise ja korraldamise ning loomingulise ja areneva keskkonna rajamise eest)
- 2016 – Tiiu Talvistu (pikaajalise ja kõrgetasemelise töö eest kunstiteadlase ja kuraatorina ning kohalikku kunstiajalugu väärtustava ja tutvustava näituse "Jõgi voolab siit läbi... Peatükke Tartu kunstiloost” eest)
- 2017 – Kadri Laas (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse viljaka juhtimise ning paljude Eesti kunsti rahvusvahelistumisele kaasa aidanud projektide algatamise ja elluviimise eest)
- 2018 – Laura Põld (kõrgetasemelise, aktiivse ja mitmekülgse näitusetegevuse eest 2018. aastal nii rahvusvahelisel kui kohalikul kunstiväljal)
- 2019 – Kris Lemsalu (Eesti silmapaistva ja mõjusa esindamise eest 58. Veneetsia biennaalil ning kaasahaarava, aktuaalse ja rahvusvaheliselt kõneka loomingulise tegevuse eest)
- 2020 – Jevgeni Zolotko (Eesti skulptuurimaastiku üks omanäolisemaid autoreid, kelle igavikulised tööd on silmapaistvad kogu Eesti kunstiajaloo taustal. 2020. aastal osales mahukate uudisteostega kolmel näitusel Eesti olulisematel näitusepindadel. Nii kaalukas loominguline maraton on erakordne sündmus iga kunstniku loomingulises biograafias – 2020 võib nimetada ka Zolotko aastaks.)
- 2021 – Edith Karlson (särava ja tegusa loomingulise aasta eest – osalemised mitmetel näitustel ja linnaruumiskulptuur "Vanad head ajad". Eelkõige aga raputas kaasaegse kunsti välja näitus "Süütuse tagasitulek" Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM). Seal toimunud hüpe tundmatusse poeb külastajale naha alla, kummastab ja lepitab. Loomad, linnud, inimesed ja ajaloolised teosed erinevate muuseumite kogudest sulavad kokku üheks totaalseks jutustuseks, kus olemise varjatumad tahud, ihad, mille eest ei ole pääsu, kombekus ja normid, puhastumine ja pattu langemine, keerlevad elu igaveses ringkäigus.)
- 2022 – Erik Alalooga (Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis korraldatud isikunäituse „Vabastatud masinad“ ja kohaliku helikunsti edendamise eest, millest viimasena olulisim 2022 suvel Tartus Ajuokse Avangaaris tehtud festival Mäo Rist.)