Kultuuriministeerium

Eesti ministeerium
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Kultuuriministeerium)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti kultuuriministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit Kultuuriministeerium (üldmõiste)

Kultuuriministeerium on Eesti ministeerium, mille valitsemisalas on riigi kultuuri-, spordi- ja muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, riigi meedia- ja audiovisuaalpoliitika, lõimumiskava rakendamise koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Kultuuriministeerium
Kultuuriministeeriumi logo.png
Tüüp ministeerium
Asukoht Suur-Karja 23, Tallinn
Kultuuriminister Piret Hartman
Kantsler Tarvi Sits
Eelarve maht 290 miljonit (2022)
Veebileht Koduleht

StruktuurRedigeeri

Ministeeriumi juhib kultuuriminister, kelleks alates 2022. aasta 18. juulist on Piret Hartman[1].

Kultuuriministeeriumil on neli põhivaldkonda: kunstid, kultuuriväärtused, sport ja kultuuriline mitmekesisus. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning ministeeriumi asjaajamist juhib kantsler, kelleks 2018. aasta juunist on Tarvi Sits.

Kultuuriministeeriumi kantslerid on olnud

Nelja asekantsleri valdkondadeks on kunstid (Taaniel Raudsepp), kultuuriväärtused (Merilin Piipuu), sport (Tarvi Pürn) ja kultuuriline mitmekesisus (Eda Silberg).

Ministeeriumi osakonnad on järgmised:

  • kunstide osakond, mis tegeleb teatri, muusika ja kontserditegevuse, kirjanduse ja kirjastustegevuse, kunstide, arhitektuuri, loomemajanduse ja audiovisuaalvaldkonna teemadega.
  • kultuuriväärtuste osakond, mis tegeleb raamatukogunduse, rahvakultuuri, museoloogilise tegevuse ja muinsuskaitseteemadega.
  • kultuurilise mitmekesisuse osakond, mis tegeleb tingimuste loomisega rahvusvähemuste kultuurielu arenguks ja nende lõimumiseks Eesti ühiskonda, kultuurisidemete toetamisega rahvuskaaslaste ja hõimurahvastega.
  • spordiosakond tegeleb spordi- ja kehakultuuriteemadega.
  • finantsosakond koostab ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu, kontrollib eelarvevahendite sihipärast kasutamist üle ja lahendab riigivaraga seotud küsimusi, samuti tegeleb osakond arendustegevuse ja strateegilise planeerimise, kultuuripoliitika analüüsimise ja arendamisega.
  • personali- ja õigusosakond tegeleb õigusloome, lepingute, õigusalase nõustamisega jm, hoolitseb ministeeriumi asjaajamise ja haldustöö ning personalitöö korraldamise eest.
  • siseauditi osakond tegeleb sisekontrolli süsteemiga nii ministeeriumis kui haldusalas.
  • strateegia- ja innovatsiooniosakond tegeleb infotehnoloogia arendamise, strateegilise planeerimise ja loomemajandusega.
  • kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakond hoolitseb ministeeriumi avalike suhete ja sisekommunikatsiooni kavandamise ja korraldamise, samuti haldusala asutuste erialaste koolituste eest ning tegeleb kultuuri rahvusvahelistumise ning multilateraalse koostöö korralduse eest.

Kultuuriministeeriumi hooneRedigeeri

Kultuuriministeerium asub Tallinna südalinnas Eesti ühes imposantsemas 20. sajandi ehitises – juugendstiilses, rahvusromantika ja uusklassitsismi sugemetega endises büroo-üürimajas. Ministeeriumi hoone aadress on Suur-Karja tänav 23.

Rahvusvahelise konkursi võitnud soome arhitekti Eliel Saarineni projekteeritud viiekorruseline hoone valmis Suur-Karja, Väike-Karja tänava ja Pärnu maanteega piiratud krundil Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911–1912. Hoonet nimetatakse ka Saarineni Majaks.

Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega.

Algselt kaunistasid hoonet 1913. aastal ärklite peale paigutatud, kujur Jaan Koorti loodud egiptuspärased betoonist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921.aastal.

II korrusel Suur-Karja tänava pool, praegustes Kultuuriministeeriumi ruumides, paiknesid stiilse tammevoodri ja -mööbliga pangaruumid, mitmed erabürood ning Laenu-Hoiu Ühisus. Algsest interjöörist on tänini peaaegu muutmatul kujul säilinud sissekäik koos trepikojaga. Maja ülakorrustel olid korterid, alumisel suurte vitriinakendega korrusel äritsoon, mis on oma funktsiooni säilitanud tänaseni.

Kultuuriministeerium loodi 27. aprillil 1953 ning paikneb samas hoones tänini. 1988. aastal reorganiseeriti ministeerium Eesti NSV Riiklikuks Kultuurikomiteeks. 1990. aastal taasloodi Kultuuriministeerium. 1992. aasta hilissügisel ühendati kaks ministeeriumi ühtseks kultuuri- ja haridusministeeriumiks. 1996. aastast sai kultuur kui eriomane ja spetsiifiline valdkond taas omaette ministeeriumi. Kultuuriministeeriumi hooneansamblis asuvad ka Eesti Kultuurkapital, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Teatri Agentuur.

Valitsemisala asutusedRedigeeri

Ministeeriumi valitsemisalas on üks valitsusasutus (Muinsuskaitseamet). Lisaks on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas seisuga detsember 2021 kümme hallatavat asutust, neli avalik-õiguslikku juriidilist asutust ja 35 riigi asutatud sihtasutust. Tegevusvaldkondade lõikes on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas üheksa teatrit, kolm kontserdiorganisatsiooni, 20 muuseumi ja kaks spordikeskust.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri