Eesti kultuurilooline arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti kultuurilooline arhiiv (lühend EKLA) on Eesti Kirjandusmuuseumi osakond. See asutati 1929. aastal.
Eesti kultuurilooline arhiivi aluseks sai Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Rahva Muuseumi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi arhiivkogude ühendamine. 1940. aastal liideti asutus Eesti Kirjandusmuuseumiga ning uueks nimeks määrati käsikirjade osakond. Alles 1994. aastal ennistati esialgne nimi EKLA. 1990. aastate lõpus hakati koostöös tarkvarafirmaga Urania looma elektronkataloogi ELLEN, mis 2004. aastal tehti ka veebipõhiseks ning on kõigile huvilistele kättesaadav.
EKLA-s kogutakse, korraldatakse, inventariseeritakse ja süstematiseeritakse alfabeetilisse kartoteeki eesti kultuuriloos oluliste isikute ja organisatsioonidega seotud käsikirjalisi materjale, fotosid ja kunsti. Käsikirjade arhiivis on 347 fondi, milles on peamiselt personaalkogud, kuid leidub ka asutuste fonde ning materjalikogusid pagulastelt. Eraldi kogudena on korraldatud veel fotod ja negatiivid, kunstikogu, heli- ning videokogu.
Suurt tähelepanu on pööratud mälestuste kogumisele. 1990. aastast alustati Eesti ja eestlaste elulugude kogumist. Ühendus Eesti Elulood tegutseb Eesti Kirjandusmuuseumi juures ning selle ametlik asutamine toimus 6. märtsil 1996. Praeguseks on elulugude kogus ligikaudu 2000 elulooteksti.
Ajalooline pärimus EKLA kogudes muuda
EKLA sisaldab kahte üliõpilaste kogutud ajaloopärimuse fondi:
- Fond 199. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi stipendiaatide aruannete kogu
- Fond 200. Eesti Kirjanduse Seltsi ajaloo toimkonna stipendiaatide aruanded.
Akadeemiline Ajaloo Selts (AAS, asutatud 1920, likvideeritud 1940, taastatud 1999) ühendas kutselisi ajaloolasi ja teisi ajaloohuvilisi ning üks suuremaid ettevõtmisi oli ajaloolise traditsiooni kogumine (1922–1932). Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS, 1907–1940, taastatud 1992) ajalootoimkond teostas laialdasi uurimusi ajaloo, oma maa ja rahva igakülgsel tundmaõppimisel. Üliõpilaskogujad on seltside koordineerimisel püüdnud katta küsitlustega kogu Eesti ala.
Kindla küsitluskava järgi tehtav kogumistöö on unikaalne suulise ajaloo kogumise ja kirjalike allikate inspekteerimise aktsioon, mille raames koguti ajaloopärimust laiemalt. Kogu on märkimisväärne nn väikeste inimeste ajaloo esitajana. Küsitluse aluseks oli ühtne kava ja fondi käsikirjad sisaldavad teavet varasema ajaloo, arheoloogia ja asustuse muutumise kohta; eluolu peamiselt 19. sajandil (pärisorjus, teoorjus, külade hävitamine, näljahädad, katkud, sõjad, igapäevane elu); hariduslugu (kohalikud koolid, ärkamisaeg, ajalehtede tellimine jm); teavet usuliste liikumiste kohta (eriti õigeusku siirdumine, baptistid jm uuemad voolud); 20. sajandi ajalugu (1905, esimene maailmasõda, enamlased, Vabadussõda). Küsitlus kogus andmeid ka tähtsamate kohalike isikute kohta (mõisnikud, pastorid, köstrid, kooliõpetajad). Esitati ülevaade kohalikest arhiividest ja säilikutest.
Ajaloolise pärimuse kogu sisaldab kultuuriloo ja kohaliku ajaloo seisukohast olulist teavet, mistõttu nende üliõpilaskäsikirjade veebis kättesaadavaks tegemine on olnud tähtis prioriteet. EKLAs 91 köitest on praeguseks digiteeritud umbkaudu 50 käsikirja (Võrumaa ja Valga linn, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa, osa Tartumaa ja Pärnumaa käsikirjadest). Digiteerimine on toimunud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas riiklike projektide ja Eesti Kultuurkapitali toel. Veebis on käsikirjad kättesaadavad koondlehel "Ajalooline pärimus Eesti kultuuriloolise arhiivi kogudest".[1]
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Ajalooline pärimus Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogudest
- Jüri Kivimäe, Tiit Rosenberg. Akadeemilise Ajaloo Seltsi tegevusest (1920–1941). — Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. XVI. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1985, lk 134–143.
- Eesti kirjanduse seltsi tegevusest Koit 1922, 15.10