Eesti Euroopa Liidus

Eesti esitas ametliku liitumistaotluse 1995. aastal ning võeti Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Schengeni viisaruum rakendus Eestile 2007. aastal ning 2011. aasta rahareformiga võeti Eesti kroonide asemel kasutusele eurod. 2017. aasta teises pooles oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik.

Stenbocki maja Euroopa Liidu lipu värvides

Tallinnas asub 2011. aastal loodud eu-LISA peakontor.

Euroopa Liidu õigus on Eesti jaoks ülimuslik. Tänu Euroopa Liitu kuulumisele on kõik Eesti kodanikud automaatselt ka Euroopa kodanikud.

Eestist on Euroopa Parlamenti valitud 7 liiget.

Eesti astumine Euroopa LiituRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti astumine Euroopa Liitu

Eesti, Läti ja Leedu kirjutasid alla assotsiatsioonilepingud Euroopa Liiduga 1995. aasta juunis. Ametliku avalduse Euroopa Liiduga liitumiseks esitas Eesti 28. novembril 1995 ja selle allkirjastas Eesti peaminister Tiit Vähi. Euroopa Liidu Nõukogu otsustas alustada liitumisläbirääkimistega 1997. aasta detsembris ning nendega jõuti lõpuni detsembris 2002. Aprillis 2013 allkirjastasid president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland ühinemisleppe[1].

Rahvahääletus Euroopa Liitu astumiseks toimus 14. septembril 2003 ning 2/3 osalejatest pooldasid Euroopa Liitu astumist. 1. mail 2004 sai Eestist koos üheksa muu riigiga Euroopa Liidu liige.

Eesti eesistumine Euroopa Liidu NõukogusRedigeeri

 
Eesti peaminister Jüri Ratas kõnelemas eesistumisega seotud pressikonverentsil
  Pikemalt artiklis Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus

Kokkulepitud graafiku alusel juhivad Euroopa Liidu Nõukogu tööd pooleaastaste perioodidega kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Esimene Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine toimus 2017. aasta teises pooles.

Eesti Euroopa ParlamendisRedigeeri

Euroopa Parlamendi valimised EestisRedigeeri

Eestist valitud parlamendiliikmedRedigeeri

Enne Eesti liitumist olid perioodil 1. mai 2003 kuni 30. aprill 2004 Euroopa Parlamendi juures 6 vaatlejaliiget: Eiki Berg, Toomas Hendrik Ilves, Mart Laar, Siiri Oviir, Janno Reiljan ja Toomas Savi.

2004. aastal valiti Eestist europarlamenti kolm liiget sotsiaaldemokraatidest (Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko ja Ivari Padar) ning üks liige Keskerakonnast (Siiri Oviir), IRL-ist (Tunne Kelam) ja Reformierakonnast (Toomas Savi).

2009. aasta valimistel sai kaks kohta Keskerakond (Vilja Savisaar (Edgar Savisaare asendusliikmena) ja Siiri Oviir; esimene läks hiljem Reformierakonda ja teine jätkas parteituna) ning ühe koha Reformierakond (Kristiina Ojuland; hiljem parteitu), IRL (Tunne Kelam) ja SDE (Ivari Padar) ning üksikkandidaat Indrek Tarand.

2014. aasta valimistel sai kaks kohta Reformierakond (Andrus Ansip ja Kaja Kallas), ühe koha Keskerakond (Yana Toom), IRL (Tunne Kelam) ja SDE (Marju Lauristin) ning üksikkandidaat Indrek Tarand. Ansipi volitused lõppesid 1. novembril 2014 (tema asemele asus Urmas Paet) ning Kaja Kallase volitused lõppesid 5. septembril 2018 (tema asemele asus Igor Gräzin). Marju Lauristini volitused lõppesid 6. novembril 2017 ja tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks Ivari Padar, kelle volitused lõppesid 4. aprillil 2019, kui tema asemel sai Euroopa Parlamendi liikmeks Hannes Hanso.

2019. aasta valimistel sai Eestist Euroopa Parlamenti kaks kohta SDE (Marina Kaljurand, Sven Mikser) ja Reformierakond (Andrus Ansip, Urmas Paet) ning ühe koha Keskerakond (Yana Toom) ja EKRE (Jaak Madison). Pärast Brexitit sai 1. veebruarist 2020 lisakoha erakond Isamaa (Riho Terras).

Euroopa Komisjoni volinikudRedigeeri

Euroopa Komisjon kuulub 28 liiget ehk volinikku – üks igast liikmesriigist. Eestist valitud volinikud on olnud Siim Kallas (2004–2014), Andrus Ansip (2014–2019) ja Kadri Simson (2019–...).

Eesti osa Euroopa Liidu eelarvesRedigeeri

Perioodil 2014–2020 maksab Eesti EL eelarvesse umbes 1,4 miljardit eurot ning saab seal vastu umbes 5,9 miljardit eurot.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Rüütel ja Ojuland allkirjastasid ühinemisleppe" Delfi, 16. aprill 2003
  2. Eesti Euroopa Liidus Välisministeerium (vaadatud 21. märtsil 2020)

VälislingidRedigeeri

Meedias