Ava peamenüü

Eerik Jaanvärk (kuni 1936 Erich Jaanverk; 11. november 1893 Tallinn6. mai 1967 Tartu) oli eesti pedagoogikateadlane ja haridustegelane.

Ta lõpetas aastal 1912 Tallinna Nikolai Gümnaasiumi õppis 1912–1918 Moskva ülikoolis filosoofiat ja pedagoogikat, täiendas ennast Berliini ülikoolis psühholoogia alal (1923) ning lõpetas aastal 1935 ka Tartu ülikooli germaani filoloogia erialal. E. Jaanvärk kuulus aastast 1936 Üliõpilasseltsi Raimla.

Töötas aastaid Tartu Õpetajate Seminaris, kus oli ühtlasi ka direktori asetäitja (1920-1937), TÜ didaktilis-metoodilise seminari juht (1933-1937), aastast 1937 Läänemaa koolide inspektor, koolinõunik, aastast 1947 vanemõpetaja ja asedirektor Tartu õpetajate instituudis ning vanemõpetaja TÜ-s.

Püsiva osa E. Jaanvärgi elutööst moodustavad õpikud ja metoodilis-pedagoogiline uurimistöö, seda peamiselt saksa, vene ja teiste võõrkeelte alal). Talle kuulus Tartus kirjastus Kool (1926-1940), mis oli spetsialiseerunud õpikute ja õppematerjalide väljaandmisele erinevates keeltes.

Oli üks Eesti Psühholoogia Seltsi loojatest 1960-ndatel ning selle vastutav sekretär.

TeosedRedigeeri

  • E. Mitt, E. Jaanvärk "Deutches Lesebuch" 1.-6. Kirjastus Kool 1923. mitmed kordustrükid
  • E. Jaanvärk " Wissenschaftliche und philosophische Prosa". Kirjastus Kool 1932.
  • E. Jaanvärk (koostaja) "Psühholoogia ja kaasaeg". Kirjastus Valgus 1968.

TunnustusedRedigeeri

  • Valgetähe teenetemärk IV klass - 1940

IsiklikkuRedigeeri

Irene Tiivel on Eerik Jaanvärgi tütar ja Toomas Tiivel tütrepoeg.

VälislingidRedigeeri