Edward von Lõngus

Edward von Lõngus (pseudonüüm; lühendi ja allkirjana EvL) on üks Eesti tuntumaid tänavakunstnikke. Tema teosed on pälvinud ajakirjanduse ja kunstikriitikute tähelepanu, neid on eksponeeritud näitustel ja müüdud kunstioksjonitel.

Edward von Lõnguse teos "Kannahabe ja nõiakütt"

Looming

Pärast Eesti üleminekut eurole jäi varem Eesti sajakroonisel rahatähel kujutatud Koidula n-ö töötuks. Teos Tartu Linnaraamatukogu taga

"Alasti keiser", Edward von Lõnguse töö Tartus Kitsal tänaval

Peamiselt on 2007. aastal tegevust alustanud Lõngus tuntud stencil-tehnikas sotsiaalkriitiliste, ohtralt kultuurilisi seoseid kasutavate teoste poolest. Briti grafitikunstniku järgi on teda kutsutud ka Eesti Banksyks. Kunstiajaloolane Triin Tulgiste on nimetanud teda oksjonikataloogis eesti tänavakunsti vaieldamatuks superstaariks. Y-galeriis 2012. aastal toimunud näituse "Eesti tänavakunstnikud" kuraatori Marika Agu hinnangul saab Lõnguse loomingus eristada temaatiliselt kahte liini, millest üks kujutab mängumaailma reaalsust ning teine keskendub ühiskondlike valupunktide esiletoomisele. Kunstnik ise on väitnud, et "Edward von Lõnguse ametlik sünniaasta on 2008".

"Sure, koer!"

Üks Edward von Lõnguse esimesi populaarsemaid taieseid on Quentin Tarantino filmi "Pulp Fiction" ja Oskar Lutsu noorsooromaani "Kevade" motiive miksiv "Sure, koer!", mis leidis Tartu noore kunsti oksjonil ostja kõige kõrgema hinnaga. 2013. aasta oktoobris loodud teose originaal paikneb "Kevade" sündmuspaigas Palamusel, Jõgeva Majandusühistu poe seinal. Pilt kujutab Arno Liiveri näoga Arnot ja Aare Laanemetsa näoga Joosep Tootsi Tarantino filmist tuttavas poosis. Lõnguse sõnul räägib teos koolivägivallast ja märulikultusest: "Huvitav, et Eesti kirjandusklassikas on sedavõrd kaalukas sündmus nagu koolitulistamine, tänapäevase ühiskonna üks suuremaid hirme, esindatud kerges ja lustlikus võtmes ühe ulaka koolipoisi vigurina. Selles plaanis ei erine "Kevade" vägivallakäsitlus "Pulp Fictioni" omast kuigivõrd. Tarantino ja Lutsu ristamine osutus minu jaoks ketserlikult magusaks tembuks."

Peamiselt tekstiline "Miski pole olulisem kui see lause" (tsitaat Erkki Luugilt, 2007) paikneb Kompanii tänavas müüril Tartu Linnaraamatukogu vastas. ACTA-vastaste protestide ajal ja järel on Lõngus seda muutnud. Linnaraamatukogu enda seinal on Lõngus kujutanud koondatud Anton Hansen Tammsaaret ja Lydia Koidulat, teos sündis majanduskriisi ja euro tuleku aegu 2010. aasta detsembris. Lõnguse teoste "Koidula" ja "Tammsaare" šabloonid on ostnud Tartu Kunstimuuseum.

Neli Tartu linnaraamatukogu esist pinki kaunistas Lõngus 2013. aastal raamatukogu 100. aastapäevaks piltide ja tsitaatidega kirjandusteostest, sh A. H. Tammsaarelt ning Arkadi ja Boriss Strugatskilt.

2013. aastal esindas Lõngus Eestit Ungari pealinnas Budapestis toimunud rahvusvahelisel kultuurifestivalil JAK-Solitude, kus lõi ühe teose Budapesti ainetel spetsiaalselt selle ürituse jaoks.

Endise Tartu sünnitusmaja, nüüdse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna hoone juures seinal Riigikohtu vastas asub samuti ajakirjanduses käsitletud ja oksjonil suurt huvi äratanud "Kannahabe ja nõiakütt" (2014). Pildil paneb politseinik nimesildiga "Nõia Kütt" käsi raudu Eno Raua lasteraamatu "Naksitrallid" tegelasel Sammalhabemel, kelle habemes kasvavad kanepitaimed.

"Alasti keiser"

Laiemat tähelepanu on kogunud teos "Alasti keiser", mis jõudis 2015. aastal kõigepealt Kitsale tänavale Tartus, siis Viljandisse ja hiljem ka Tallinna vanalinna, kust see aga eemaldati. Kujutis trükiti ära kultuurilehe Sirp 2015. aasta 13. märtsi esiküljel.

Digitänavakunstiturnee Euroopa suurlinnades

2017.-2018. aastal tegutses Lõngus ka Euroopa suurlinnades: Brüsselis ja Roomas, Helsingis, Berliinis, Kopenhaagenis, Pariisis, Budapestis, Vilniuses, Londonis, Viinis ja mujal, kokku 11 (teistel andmetel 13) Euroopa linnas. Digitänavakunstiturnee raames levitas Lõngus pilte Eesti kultuurilooga seotud tegelastest, kes vastavast mobiilirakendusest vaatamisel laiendatud reaalsuse abil ellu ärkasid ja oma lugusid jutustasid. Projekti koondnimetus oli "(R)estart Reality", see toimus osana Eesti Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul korraldatud ja riiklikult toetatud kultuuriprogrammist.

"Surmatantsu" sari

Bernt Notke loomingust inspireeritud sari "Surmatants" kujutab inimkonna surmapatte. Edward von Lõnguse teos ilmus aastatel 2017-2018 peatükkhaaval ka mitme Euroopa riigi pealinna. "Surmatants palgiga" ehk "Kepitants Eesti moodi" on üks osa sellest sarjast. 2017. aastal Tallinnas keskkonnaministeeriumi ette loodud taies viitab globaalsele keskkonnakriisile ning kritiseerib riiklikku metsanduspoliitikat. "Surmatants Endliga ehk Endli kepp" on 2017. aastal Tallinnas Telliskivi loomelinnakus loodud taies, mis viitab hipsterikultuurile ja ekshibitsionismi kõrgele osakaalule kaasaegses kultuuriruumis. Hoone, mille seinale teos loodi, oli määratud lammutamisele, kuid omanike soovil lammutustööd peatati ning massiivne silikaattellistest seinajupp koos kunstiteosega eemaldati ühes tükis. 2020. aastal loodud "Surmatants terasplaadil" kordab mitme samas sarjas loodud teose motiive. "Moodne surm on industrialiseeritud, mehhaniseeritud, kalkuleeritud, muudetud tehasteks, masinateks, numbriteks ja kasuteguriteks. Surma pakendatakse ja turundatakse, seda ostetakse, müüakse ja vahendatakse. Surma pritsitakse põldudele, lõigatakse raiesmikel, heidetakse ookeanidesse ja paisatakse atmosfääri. Surmatööstus töötab täistuuridel," on kunstnik ise selle sarja ajendanud mõtted sõnadesse pannud.

Suurejooneline isikunäitus

Tallinna 2020. aasta kunstibiennaalil võis näha Edward von Lõnguse suurnäitust "Viimsepäeva katedraal", mis käsitles inimkonna eksistentsiaalsete ohtude võimalikke stsenaariume. Ülemiste City 800-ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal laiunud näitus sümboliseeris tänapäevast tarbimiskultuuri ja inimkonna rahakummardamist. Katedraali üks põhiatraktsioone oli ülisuur tänapäevane tõlgendus Michelangelo "Viimsest kohtupäevast" ja Bernt Notke "Surmatantsust", mis oli loodud just selle näituse tarbeks. Näituse pidulikuks lõpuürituseks loodud tech-house-muusikaga valgusetendus võimendas kunstielamust veelgi.

Toonastest koroonapandeemia piirangutest hoolimata osutus vaid 2020. aasta juulis ja augustis eksponeeritud näitus väga menukaks. Kunstnik ise on seda meenutades tõdenud: "Isegi need kriitikud, kellele kunagi midagi ei meeldi, jäid seekord rahule."

Keskkonnateema

2018. aasta Tartu noore kunsti oksjonile esitas Edward von Lõngus teose "Metsa riigile", mis on pastišš Viktor Karruse 1953. aastal valminud sotsrealistlikust maalist "Vilja riigile". Teos tegi pakkumisel läbi suure hinnatõusu ja müüdi 2300 euro eest. Sama aasta 9. novembri Sirbis kasutati teost Aveliina Helmi artikli "Ei ole hilja, aga väga kiire on" illustratsioonina. Teose autorikordused asuvad Telliskivi tänaval Tallinnas (pildistatud novembris 2018) ja Vabadussillal Tartus (pildistatud oktoobris 2018).

Keskkonnateemat jätkas gaasimaskiga "Siil sudus" (2019; stencil ja aerosool lõuendil).

Teoste näiteid

• 
  "Kalevipoeg 3.0"
• 
  "Kivikuningas Lembit"
• 
  "President Pätsi mitu nägu"
• 
  "Seal ta ongi, see Vargamäe"
• 
  Grafiti Tähtvere pargis

Kunstniku seisukohti

Tänavakunsti loomust ja vajalikkust on Edward von Lõngus kirjeldanud nõnda: "Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Linnaruum ei ole vaid eraomandite kogum, vaid avalik ruum, mis tähendab, et see kuulub meile kõigile. Tänavakunstnikud on nagu tõelised timurlased, kes oma uneajast ning enda kulu ja kirjadega proovivad maailma teiste jaoks ilusamaks ning huvitavamaks kohaks teha."

Enda identiteedi ja anonüümsuse kohta on Lõngus 2013. aastal öelnud: "Edward von Lõngus on idee. Multiidentiteedi ajastu peegeldus informatsiooniväljas, mis on genereerunud kollektiiv­teadvuse võngetest. Iga idee jaguneb paljudeks väiksemateks ideedeks ning moodustab osi suurematest ideedest. Ideed ei saa taandada ühele inimesele. Von Lõngus on sama palju olemas kui jõuluvana – teatavate kehastumisrituaalide kaudu saab teda esile kutsuda, kuid füüsilise indiviidina teda ei eksisteerigi."

2024. aasta lõpus on ta kinnitanud: "Mulle meeldib lasta oma loomingul kõneleda enda eest ja ise jääda tahaplaanile. Edward von Lõnguse varikujutis on Rorschachi tindiplekk, tühi tähistaja, mida igaüks saab täita sellise sisuga, nagu ise soovib. Nii on kõigi jaoks huvitavam ja ägedam."

Tunnustus

• 2013 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (aasta teose looja; auhinnatseremooniale saatis kunstnik enda asemel auhinda vastu võtma nuku)
• 2018 – Välisministeeriumi kultuuripreemia digitänavakunsti projekti "(R)estart Reality" eest (preemia võttis vastu kunstniku esindaja Andra Orn OÜ-st Noar, kes luges ette ka kunstniku tänukõne)
• 2018 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (aasta teose looja; kunstielamuste eest nii Tartu tänavatel kui ka projekti "(R)estart Reality" vahendusel 13 Euroopa riigi pealinnas)

Dokumentaalfilm

Eesti Rahvusringhäälingu dokumentaalsarjas "Eesti lood" valmis 2015. aastal Aleksandr Heifetsi dokumentaalfilm "Lõuendilinn", mille peategelased on Tartu tänavakunstnikud MinaJaLydia ja Edward von Lõngus.

Välislingid

• (R)estart Reality koduleht
• Edward von Lõngus. Koidula. 2010 andmebaasis MuIS
• Edward von Lõngus. Tammsaare. 2010 andmebaasis MuIS
• Raimu Hanson. Vabadusepiirang sünnitas protesti Postimees, 2. veebruar 2012
• Raimu Hanson. Tänavakunstnik kaunistas raamatukogu ees pingid Postimees, 2. aprill 2013
• Riina Mägi. Öö varjus sündinud taies võeti hästi vastu Vooremaa, 2. november 2013
• Palamuse poe seinale maalitud grafitil kohtub "Kevade" "Pulp Fiction'iga" Postimees, 4. november 2013
• Edward von Lõngus – "Kannahabe ja nõiakütt" (2013) YouTube, 14. mai 2014
• Raimu Hanson. Kõige kallimaks osutus tänavakunst Postimees, 26. mai 2014
• Raimu Hanson. Tänavakunstifestivali juhatab sisse uus seinapilt Postimees, 22. aprill 2014
• Raul Sulbi. Salapärane Edward von Lõngus külvab tänavad üle müstilise kunstiga Postimees, 12. november 2014
• Loe salapärase Edward von Lõnguse täispikka intervjuud "Pealtnägijale" ERR Menu, 18. november 2014
• "Edward von Lõngus: Tartu on maagiline koht" Tartu Postimees, 27. aprill 2015
• Edward von Lõngus, Sänk jt esindavad Eestit Strasbourgis, ERR Kultuur, 31. august 2016
• Salapärase tänavakunstniku Edward von Lõnguse tegevusse sekkus politsei kultuur.postimees.ee, 3. juuli 2017
• Edward von Lõngus äratab Brüsseli majaseintel ellu pildid vanadest eestlastest ERR Kultuur, 4. juuli 2017
• Liisa Tagel. Sõge poeetvandaal ja minevikueestlased vallutavad Euroopa Eesti Päevaleht, 29. juuli 2017
• FOTOD | Kaasaegse tänavakunsti tippteos maeti kollase värvi alla Delfi, 25. august 2017
• EV 100. ETV saade "Eesti kultuur Euroopa lavadel | Edward von Lõngus" ERR arhiiv, 23. märts 2018
• Von Lõnguse Euroopa-tuur saab joone alla ainulaadse seinamaalingu ja näitusega ERR Menu, 4. oktoober 2018
• Galerii: Telliskivis avati üheks õhtuks Edward von Lõnguse näitus ERR Menu, 6. oktoober 2018
• Surmatants. Edward von Lõnguse kõne Välisministeeriumi kultuuripreemia saamise puhul ERR Kultuur, 9. jaanuar 2019
• Edward von Lõngus: tänavakunst on parim viis oma sõnumi levitamiseks. Edasi, 10. oktoober 2019. Intervjuu Iiris Viirpalule.
• Galerii: esimene pilk Edward von Lõnguse suurnäitusele "Viimsepäeva katedraal" (sisaldab ka 22 näitusefotot). ERR Kultuur, 1. juuli 2020
• Andra Orn. Edward von Lõngus: kultuur on meie ainus immuunsüsteem propaganda vastu ERR Kultuur, 23. november 2024