Edward von Lõngus

Eesti tänavakunstnik

Edward von Lõngus (pseudonüüm; lühendi ja allkirjana EvL) on üks Eesti tuntumaid tänavakunstnikke. Tema teosed on pälvinud ajakirjanduse ja kunstikriitikute tähelepanu, neid on esitletud näitustel ja müüdud kunstioksjonitel[1].

Edward von Lõnguse teos "Kannahabe ja nõiakütt"

LoomingRedigeeri

 
Pärast Eesti üleminekut eurole jäi varem Eesti sajakroonisel rahatähel kujutatud Koidula n-ö töötuks. Teos Tartu Linnaraamatukogu taga
 
"Alasti keiser", Edward von Lõnguse töö Tartus Kitsal tänaval

Peamiselt on 2007. aastal tegevust alustanud Lõngus tuntud stencil-tehnikas sotsiaalkriitiliste, ohtralt kultuurilisi seoseid kasutavate teoste poolest. Briti grafitikunstniku järgi on teda kutsutud ka Eesti Banksyks.[2] Kunstiajaloolane Triin Tulgiste on nimetanud teda oksjonikataloogis eesti tänavakunsti vaieldamatuks superstaariks.[3] Y-galeriis 2012. aastal toimunud näituse "Eesti tänavakunstnikud" kuraatori Marika Agu hinnangul saab Lõnguse loomingus eristada temaatiliselt kahte liini, millest üks kujutab mängumaailma reaalsust ning teine keskendub ühiskondlike valupunktide esiletoomisele.[4]

Üks Edward von Lõnguse esimesi populaarsemaid taieseid on Quentin Tarantino filmi "Pulp Fiction" ja Oskar Lutsu noorsooromaani "Kevade" motiive miksiv "surekoer", mis leidis Tartu noore kunsti oksjonil ostja kõige kõrgema hinnaga. 2013. aasta oktoobris loodud teose originaal paikneb "Kevade" sündmuspaigas Palamusel, Jõgeva Majandusühistu poe seinal. Pilt kujutab Arno Liiveri näoga Arnot ja Aare Laanemetsa näoga Joosep Tootsi Tarantino filmist tuttavas poosis. Lõnguse sõnul räägib teos koolivägivallast ja märulikultusest: "Huvitav, et Eesti kirjandusklassikas on sedavõrd kaalukas sündmus nagu koolitulistamine, tänapäevase ühiskonna üks suuremaid hirme, esindatud kerges ja lustlikus võtmes ühe ulaka koolipoisi vigurina. Selles plaanis ei erine "Kevade" vägivallakäsitlus "Pulp Fictioni" omast kuigivõrd. Tarantino ja Lutsu ristamine osutus minu jaoks ketserlikult magusaks tembuks."[5][6][7]

Peamiselt tekstiline "Miski pole olulisem kui see lause" (tsitaat Erkki Luugilt, 2007) paikneb Kompanii tänavas müüril Tartu Linnaraamatukogu vastas. ACTA-vastaste protestide ajal ja järel on Lõngus seda muutnud.[8] Linnaraamatukogu enda seinal on Lõngus kujutanud koondatud Anton Hansen Tammsaaret ja Lydia Koidulat, teos sündis majanduskriisi ja euro tuleku aegu 2010. aasta detsembris.[3][5][9] Lõnguse teoste "Koidula" ja "Tammsaare" šabloonid on ostnud Tartu Kunstimuuseum.[10][11]

Neli linnaraamatukogu esist pinki kaunistas Lõngus 2013. aastal raamatukogu 100. aastapäevaks piltide ja tsitaatidega kirjandusteostest, sh A. H. Tammsaarelt ning Arkadi ja Boriss Strugatskilt.[12]

2013. aastal esindas Lõngus Eestit Ungari pealinnas Budapestis toimunud rahvusvahelisel kultuurifestivalil JAK-Solitude, kus lõi ühe teose Budapesti ainetel spetsiaalselt selle ürituse jaoks.[13]

Endise Tartu sünnitusmaja, nüüdse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna hoone juures seinal Riigikohtu vastas asub samuti ajakirjanduses käsitletud ja oksjonil suurt huvi äratanud "Kannahabe ja nõiakütt" (2014). Pildil paneb politseinik nimesildiga "Nõia Kütt" käsi raudu Eno Raua lasteraamatu "Naksitrallid" tegelasel Sammalhabemel, kelle habemes kasvavad kanepitaimed.[6][7][14]

Laiemat tähelepanu on kogunud ka teos "Alasti keiser", mis jõudis 2015. aastal esmalt Kitsale tänavale Tartus, Viljandis ja hiljem ka Tallinna vanalinna, kust see aga eemaldati.[15][16] Kujutis trükiti ära kultuurilehe Sirp esikaanel.[17]

2017.-2018. aastal tegutses ta Euroopa suurlinnades: Brüsselis[18] ja Roomas[19], Helsingis, Berliinis, Kopenhaagenis, Pariisis, Budapestis, Vilniuses, Londonis ja Viinis[20]. Digitänavakunstituuri raames levitas Lõngus pilte Eesti kultuurilooga seonduvatest tegelastele, kes vastavast mobiilirakendusest vaadates laiendatud reaalsuse abil ellu ärkasid ja oma lugusid jutustasid. Projekti koondnimetus oli "(R)estart Reality", see toimus osana Eesti Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul korraldatud ja riiklikult toetatud kultuuriprogrammist[21].

2018. aasta Tartu noore kunsti oksjonile esitas Edward von Lõngus teose "Metsa riigile"[22], mis on pastišš Viktor Karruse 1953. aastal valminud sotsrealistlikust maalist "Vilja riigile"[23]. Teos tegi pakkumisel läbi suure hinnatõusu ja müüdi 2300 euro eest[24]. Sama aasta 9. novembri Sirbis kasutati teost Aveliina Helmi artikli "Ei ole hilja, aga väga kiire on" illustratsioonina[25]. Teose autorikordused asuvad Telliskivi tänaval Tallinnas (pildistatud 3.11.2018)[26] ja Vabadussillal Tartus (pildistatud oktoobris 2018)[27].

NäiteidRedigeeri

ArvamusedRedigeeri

Tänavakunsti loomust ja vajalikkust on Edward von Lõngus kirjeldanud nõnda: "Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Linnaruum ei ole vaid eraomandite kogum, vaid avalik ruum, mis tähendab, et see kuulub meile kõigile. Tänavakunstnikud on nagu tõelised timurlased, kes oma uneajast ning enda kulu ja kirjadega proovivad maailma teiste jaoks ilusamaks ning huvitavamaks kohaks teha."[5]

Enda identiteedi ja anonüümsuse kohta on Lõngus öelnud: "Edward von Lõngus on idee. Multiidentiteedi ajastu peegeldus informatsiooniväljas, mis on genereerunud kollektiiv­teadvuse võngetest. Iga idee jaguneb paljudeks väiksemateks ideedeks ning moodustab osi suurematest ideedest. Ideed ei saa taandada ühele inimesele. Von Lõngus on sama palju olemas kui jõuluvana – teatavate kehastumisrituaalide kaudu saab teda esile kutsuda, kuid füüsilise indiviidina teda ei eksisteerigi."[2]

TunnustusRedigeeri

  • 2013 Tartu Kultuurikandja aunimetus (aasta teose looja[28]; auhinnatseremooniale saatis kunstnik enda asemel tiitlit vastu võtma nuku[29])
  • 2018 Välisministeeriumi kultuuripreemia digitänavakunsti projekti "(R)estart Reality" eest (preemia võttis vastu kunstniku esindaja Andra Orn OÜ-st Noar[30], kes kandis ette ka kunstniku tänukõne[31])
  • 2018 Tartu Kultuurikandja aunimetus (aasta teose looja; kunstielamuste  eest nii Tartu tänavatel kui ka projekti (R)estart Reality vahendusel 13 Euroopa riigi pealinnas)

MuudRedigeeri

Aleksandr Heifetsi 2015. aastal valminud dokumentaalfilmi "Lõuendilinn" peategelased on Tartu tänavakunstnikud MinaJaLydia ning Edward von Lõngus[32].

ViitedRedigeeri

  1. Andri Ksenofontov. Tartu õunapuuõitsev kunstiäri Sirp 20.06.2013
  2. 2,0 2,1 Hanna Linda Korp. Tühi sein on kole sein Eesti Ekspress 23. august 2013
  3. 3,0 3,1 Raimu Hanson. Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama Postimees 23. aprill 2013
  4. Raimu Hanson. Tänavakunstnikud tungisid galeriisse Postimees 24. aprill 2012
  5. 5,0 5,1 5,2 Riina Mägi. Öö varjus sündinud taies võeti hästi vastu Vooremaa 02.11.2013
  6. 6,0 6,1 Raimu Hanson. Kõige kallimaks osutus tänavakunst Postimees 26. mai 2014
  7. 7,0 7,1 Tartu noore kunsti oksjonil müüdi 43 tööd Tartu Loomemajanduskeskuse pressiteade
  8. Raimu Hanson. Vabadusepiirang sünnitas protesti Postimees 02.02.2012
  9. Robert Hein. Tänavakunst Eestis: "Potentsiaali on tohutult, arenemisruumi veel piisavalt!" Õhtuleht 13. august 2013
  10. Edward von Lõngus. Koidula. 2010 andmebaasis MuIS
  11. Edward von Lõngus. Tammsaare. 2010 andmebaasis MuIS
  12. Raimu Hanson Tänavakunstnik kaunistas raamatukogu ees pingid Postimees 2. aprill 2013
  13. Ungari: Eeva Pargi miniantoloogia ja "Edward von Lõngus" Eesti Instituut Ungaris, 07.12.2013
  14. Raimu Hanson. Tänavakunstifestivali juhatab sisse uus seinapilt Postimees 22. aprill 2014
  15. "Kesklinna valitsus võitleb tänavakunstnikuga" ERR Kultuur, 7. aprill 2015
  16. "Tartu vaim heitis Tallinna võimule kinda" Postimees, 9. aprill 2015
  17. Alasti keiser Sirbi esikaanel EvL Genius, 14. märts 2015
  18. Edward von Lõngus äratab Brüsseli majaseintel ellu pildid vanadest eestlastest, ERR, 4. juuli 2017
  19. Galerii: Edward von Lõngus on vallutanud Rooma tänavad, ERR, 21. juuli 2017
  20. (R)estart Reality: Cities (vaadatud 10.01.2019)
  21. (R)estart Reality: digitänavakunst EV100 kodulehel (vaadatud 10.01.2019)
  22. https://www.noorkunst.ee/kataloog/24-19-oksjon-04-oktoober-2018/667-51-edward-von-longus-metsa-riigile
  23. https://kumu.ekm.ee/blogi/nadala-teos-viktor-karrus-vilja-riigile/?fbclid=IwAR2eXbIdz7kKLuPlMdfGMQ0hHhSzjGu0qOaGLt0YSDEPdMKTsffHjYcedVU
  24. https://tartu.postimees.ee/6422156/edward-von-longuse-teos-pustitas-oksjonil-vaga-korge-hinnarekordi
  25. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/ei-ole-hilja-aga-vaga-kiire-on/
  26. https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1884340671602800&set=p.1884340671602800&type=3&theater
  27. http://suurjalutuskaik.blogspot.com/2018/10/metsa-riigile.html
  28. Tartu linn tunnustas kultuuripreemiatega loovisikuid ja sündmusi 19. veebruar 2014
  29. Raul Sulbi Salapärane Edward von Lõngus külvab tänavad üle müstilise kunstiga Postimees 12. november 2014
  30. Galerii: välisministeeriumi kultuuripreemia pälvis tänavakunstnik Edward von Lõngus. ERR, 9. jaanuar 2019
  31. Surmatants. Edward von Lõnguse kõne Välisministeeriumi kultuuripreemia saamise puhul. ERR, 9. jaanuar 2019
  32. https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/18118/

VälislingidRedigeeri