Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind
Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind on eesti kirjandusauhind.
Auhinna algatas Rakvere rajooni Eduard Vilde nimeline kolhoos 1965. aastal kolhoosi kirjanduspreemiana Eduard Vilde 100. sünniaastapäeva tähistamiseks. Väidetavalt oli see NSV Liidu esimene kolhoosipreemia.[1] Ühtlasi on see Eesti pikima traditsiooniga kirjandusauhind.[2]
Pärast kolhoosi likvideerimist jätkas aastatel 1993–1998 auhinna väljaandmist Vinni Valla Kultuurikapital. 1999. aastast annab auhinda välja Vinni vald.[3]
Auhind määratakse möödunud aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele. Kirjandusauhind on tunnustuseks kõige värskemale kodumaisele kirjandusele. Kirjandusauhinna määrab žürii, mille koosseisu ja esimehe kinnitab Vinni Vallavalitsus. Žürii on vähemalt seitsmeliikmeline ning sinna kuuluvad raamatukogu töötajate, aktiivsete lugejate, kirjandusõpetajate, vallavalitsuse esindajad. Žürii teeb otsuse Eduard Vilde sünniaastapäevaks, 4. märtsiks. Kui sobivat teost ei leita, jäetakse auhind välja andmata.
Laureaadid muuda
- 1965 Rudolf Sirge, "Maa ja rahvas", majandi aukiri kirjanik Osvald Toomingale romaani "Kaksteist aastat" eest.
- 1966 Hando Runnel, "Maa lapsed" ja 1965.a ajakirjas „Noorus“ avaldatud luuletuste seeria eest. Majandi aukiri ja rahaline preemia prof. Villem Alttoale monograafia „Eduard Vilde“ (1965) eest.
- 1967 Mats Traat, "Koputa kollasele aknale"
- 1968 Ott Kool, "Tähed allikas"
- 1969 Väino Ilus, "Tuulekülvid"
- 1970 Veera Saar, "Ukuaru"
- 1971 Mats Traat, "Tants aurukatla ümber"
- 1973 Egon Rannet, "Kivid ja leib"
- 1975 Aimée Beekman, "Kuradilill"
- 1977 Jüri Tuulik, "Meretagune asi"
- 1978 Väino Ilus, "Kinsli peremehed"
- 1980 Mats Traat, "Puud olid, puud olid hellad velled"
- 1981 Kalju Saaber, "Härgamisi"
- 1982 Madde Kalda, "Seitse tähte taeva Sõelas"
- 1983 Lehte Hainsalu, "Tere õhtust. Kuidas elate?"
- 1984 Arvo Valton, "Üksildased ajas"
- 1985 Rein Põder, "Hilised astrid"
- 1986 Albert Uustulnd, "Tuulte tallermaa"
- 1988 Veera Saar, "Kraakuvi mägi"
- 1989 Hando Runnel, "Laulud eestiaegsetele meestele"
- 1990 Nikolai Baturin, "Karu süda"
- 1991 Valeria Ränik, "Orb", "Ellujäämine"
- 1992 Kalju Saaber, "Punaselageda saaga"
- 1993 Leelo Tungal, "Ainus kangelastegu on naeratus"
- 1994 Endel Nirk, "Siin maa peal"
- 1995 Peeter Urm, "Siinpool paradiisi", "Provintsiarst"
- 1996 Arno Kasemaa, "Rannamännid"
- 1997 Veera Saar, "Kodutee"
- 1998 Lehte Hainsalu, "Viis minutit enne vihma"
- 1999 Ellen Niit, "Paekivi laul"
- 2000 Henn Mikelsaar, "Ristiratast"
- 2001 Nasta Pino, "Vaikne on"
- 2002 Mart Kivastik, "Hinged lähevad"
- 2003 Doris Kareva, "Mandragora" + Kersti Tormis – eripreemia luuleraamatu kujunduse eest
- 2004 Eeva Park, "Lõks lõpmatuses"
- 2005 Viiu Härm, "Õhuaken"
- 2006 Eia Uus, "Kuu külm kuma"
- 2007 Jan Kaus, "Tema"
- 2008 Andrus Kivirähk, "Mees, kes teadis ussisõnu"
- 2009 Rein Raud, "Vend"
- 2010 Tõnu Õnnepalu, "Kevad ja suvi ja"
- 2011 Mats Traat, "Õelate lamp"
- 2012 Indrek Hargla, "Apteeker Melchior ja timuka tütar"
- 2013 Livia Viitol, monograafia "Eduard Vilde"
- 2014 Elo-Maria Roots, "Vaimude jaam"
- 2015 Toomas Vint, "Mõned kummalised naised"
- 2016 Andrus Kivirähk, "Oskar ja asjad"
- 2017 Mihkel Mutt, "Eesti ümberlõikaja"
- 2018 Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed"
- 2019 Martin Algus, "Midagi tõelist"
- 2020 Mart Kivastik, "Taevatrepp"
- 2021 Kristiina Ehin, "Janu on kõikidel üks"
- 2022 Tauno Vahter, "Madis Jeffersoni 11 põgenemist"
- 2023 Anu Raud "Kuue ruuduga aken"
- 2024 Urmas Vadi "Kuu teine pool"
Aastatel 1972, 1974, 1976, 1979 ja 1987 jäi preemia välja andmata.
Laureaatide tammik muuda
Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna 50. aastapäeva puhul avas Vinni vald koos laureaatidest kirjanike ja raamatusõpradega 2. augustil 2014 Pajusti alevikus asuvas looduskaitsealuses Vinni-Pajusti tammikus Eduard Vilde kirjandusauhinna laureaatide tammiku. Tammiku mitmesaja-aastased puud said endale oma kirjaniku. Nimepuud on märgistatud infotahvlitega, kus on kirjas laureaadi nimi, pärjamise aasta/aastad ja järjekorranumber. Oma nimepuu sai ka Eduard Vilde: tema tamm asub Eduard Vilde ausamba juures. Tamme sai ka kirjandusauhinna asutaja, legendaarne Vilde kolhoosi esimees August Lepasaar. Veel said oma tammed rahvaküsitluse käigus välja valitud kolm esimest kirjameest, nn sajandi kirjanikud: A. H. Tammsaare, Oskar Luts ja Jaan Kross.[4]
Kirjandusauhinna laureaatide tammikus on nimepuud ka kirjandusauhinna sõpradel: omaaegsel koostööpartneril RAMil ja koori peadirigendil Gustav Ernesaksal, majandijuhtidel kirjandusauhinna elushoidjatel August Roomil, Erich Eriltil ja Arvi Toomel.[5]
Viited muuda
- ↑ V. Mölderkivi, S. Rüütel (toimetajad). Rakvere rajooni Tööpunalipu ordeniga Eduard Vilde nimeline kolhoos. Tallinn, 1984
- ↑ [Horn, Reet. August Gailiti nimeline novelliauhind. Bakalaureusetöö. Juhendaja Mart Velsker. Tartu Ülikool, 2014.]
- ↑ Vinni vallavalitsus. Eduard Vilde kirjandusauhinna statuut
- ↑ Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna laureaatide tammik. Vinni valla veebisait.
- ↑ Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna laureaatide tammik. Vinni valla veebisait.