Eduard Voldemar Viirsoo (kuni 1935 Viirasson; 4. august 1903 Uderna vald, Tartumaa24. september 1988 Tucumán, Argentina) oli Eesti ja Argentina agronoom.

Lõpetas 1924. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Õppis aastatel 1924-1930 ja 1932 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas, lõpetas 1932. aastal agronoomina.

Ta töötas aastatel 1930-1934 Türi gümnaasiumis õpetajana, oli aastatel 19341944 Tallinna linnaagronoom.

Aastal 1944 põgenes Rootsi, töötas Landskronas Weibullsholmi Sordiaretuse Instituudis assistendina.

1949 siirdus Argentinasse. Töötas Tucumáni Ülikoolis õppejõuna, oli 1957. aastast kartuli- ja aedviljasordiaretuse professor. Töötas Tucumáni provintsi taimekasvatuse katsejaamas, oli aastatel 1972-1982 Tafí del Valle kartulikasvatuse katsejaama ja "Banco de Germoplasma" direktor. Läks 1982 pensionile.

Teadustöö muuda

Aretas kohalikele tingimustele sobivaid kartulisorte, töid kartuli ja aedviljade sordiaretuse alalt.

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema vend oli jurist, ajakirjanik ja poliitik Osvald Viirsoo (1901–1989).

Ta abiellus 1935. aastal Paula Tambergiga, nende tütar Maela Viirsoo (sündinud 1937) on Argentina radiokeemik ja tuumateadlane.

Kirjandus muuda

  • Artur Tarmet. "Prof. Eduard Viirsoo surnud". Teataja nr 19, 15. oktoober 1988. Lk 9

Välislingid muuda