Eduard Tüür (kirjanik)

Eesti kirjanik
(Ümber suunatud leheküljelt Eduard Tüür (1961))

Eduard Tüür (sündinud 15. augustil 1961) on eesti kirjanik ja Eesti Kirjanike Liidu liige.

Eduard Tüür

Ta on lõpetanud ühe ülikooli insenerina ja teise psühholoogina ning kirjutanud väitekirja üksildusest. Töötanud ajakirjanikuna, juhtinud lennundust Estonian Airis, Lennuametis (1996-1998 oli selle peadirektor[1]) ja Tallinna Lennujaamas[2][3] ning trükikoda Uniprint. Kirjastab ühemehefirmas Iibis ning õpetab koolis loovkirjutamist ja psühholoogiat.

Raamatud

muuda
  • "Rossi.nimi" (2012)
  • "Rõõmustada vanaema" (2015)
  • "Nägemine on nähtamatu" (2016)
  • "Mamma Engalandi miraaž" (2017)
  • "Sneguri armastus oli õuna nägu" (2018)
  • "Pianobaar Bizarre" (2020)
  • "I96I" (2021)
  • "Well done" (2023)

Isiklikku

muuda

Tema isa oli karikaturist Eduard Tüür. Tütar Rhea Rosette Tüür.

Viited

muuda
  1. "Kõik segased inimesed lõpetavad ükskord lennunduses". Äripäev. 1. aprill 1996. Vaadatud 05.01.2018.
  2. Peeter Raidla (4. juuni 2001). "Tüür lahkus Tallinna Lennujaama juhatusest". Äripäev. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.01.2018. Vaadatud 05.01.2018.
  3. Peeter Sauter (1. jaanuar 2021). "Naljaviluks kootud labürindid:Triloogia arvustus". Looming 2021 nr 1, lk 134-136. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.02.2021. Vaadatud 01.02.2021.

Välislingid

muuda