Eduard Sõrmus

Eesti muusik

Julius Eduard Sõrmus (9. juuli 1878 Kure talu, Kõivu küla, Luunja vald, Tartumaa16. august 1940 Moskva) oli eesti päritolu viiuldaja ja revolutsionäär.

Esimese viiuli sai ta kuueaastaselt kingituseks ning esimese viiulimänguõpetuse külarätsepalt ja kohaliku keelpilliansambli juhilt Gustav Puksilt.[1] 1902. aastal asus ta viiulimängu õppima Peterburi konservatooriumis viiulipedagoog Leopold Aueri klassis, kuid oli sunnitud revolutsioonilise tegevuse tõttu Peterburist lahkuma.[1] Hiljem täiendas ta oma oskusi 1910 Berliinis ja 1913 Pariisis.

Ta õppis 1900–1902 Tartu Ülikoolis õigusteadust ning 1904–1905 Peterburi Ülikoolis ajalugu ja filosoofiat.

Sõrmus osales 1905–1907 revolutsioonides, toimetas Peterburi eesti bolševistlikku ajalehte Edasi.

Esines kontsertidega Põhjamaades, Eestis, Venemaal, Saksamaal ja Inglismaal, ühendas viiulimängu poliitilise agitatsiooniga. Muuhulgas väitis ta Saksamaal "Tuljakut" esitades, et see on vene töölislaul.[2]

Elas alates 1936. aastast Moskvas. Suri valgeveresusse (verevähki). Maeti Moskvas Novodevitšje kalmistule.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Luunjas algab revolutsionäärile ja viiuldajale Julius Eduard Sõrmusele pühendatud nädal". Portaal kultuur.err.ee, 2. juuli 2014, vaadatud 11. oktoobril 2016.
  2. "Tuljak – punaste hümn?" Esmaspäev nr 45, 9. november 1925. Lk 2

PersonaaliaRedigeeri