Eduard Pekarski
Eduard Karlovitš Pekarski, poolapäraselt Edward Piekarski, (vene keeles Эдуард Карлович Пекарский; jakuudi keeles Эдуард Карлович Пекарскай; 25. oktoober (vkj 13. oktoober) 1858 Igumenski maakond, Minski kubermang, Venemaa Keisririik – 29. juuni 1934 Leningrad) oli poola päritolu Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu lingvist, etnograaf ja folklorist, NSV Liidu Teaduste Akadeemia auliige.
Tal on uurimusi jakuudi leksikograafia, etnograafia ja folkloori alalt.[1]Tema elutööks oli põhjalik jakuudi keele sõnaraamat "Slovar jakutskogo jazõka" ("Словарь якутского языка"). Põhiosa sellest kirjutas ta Jakuutias olles, kuhu ta 1881. aastal asumisele saadeti. 1887. aastaks oli ta kogunud ja tõlkinud 7 tuhat jakuudi sõna, 1892. aastaks 20 tuhat sõna. 1930. aastal oli tema sõnaraamatus 25 tuhat sõna. Teos ilmus ositi aastatel 1907–1930.[2]
Päritolu, haridustee ja asumisele saatmine muuda
Pekarski sündis Minski kubermangus vaesunud poola aadli perekonnas. Pärast gümnaasiumi lõpetamist Tšernigivis 1877. aastal asus ta õppima Harkivi Veterinaaria Instituuti, kuid osalemise eest narodnikluses heideti ta 1878. aasta detsembris instituudist välja. 1881. aastal saadeti ta revolutsioonilise tegevuse eest asumisele Siberisse. Asumise kohaks määrati Igidei nasleg Jakuudi oblastis.[2]
Jakuudi keele sõnaraamat muuda
Igidei naslegis (halduslikult kuulub praegu Tatta ulussi) veedetud 18 aasta jooksul kirjutas ta oma peateose – jakuudi keele sõnaraamatu – põhiosa. Sõnaraamatu koostamisel aitasid teda kohalikud jakuudi keele asjatundjad preester Dmitri Popov, olonghode pajataja Marija Androssova-Jonova, jakuudi tähestiku loojaid Semjon Novgorodov ja meditsiiniterminitega tegelenud Prokopi Sokolnikov ning mitmed tuntud teadlased, sealhulgas keeleteadlane Karl Zaleman ning turkoloogid Wilhelm Radloff ja Vassili Bartold.
1895. aastal 14 aastat kestnud asumine ametlikult lõppes, kuid Pekarski eelistas jätkata sõnaraamatu koostamist Jakuutiast lahkumata. 1899. aastal asus ta elama Jakutskisse[1]. Alles 1905. aastal lahkub ta Jakuutiast Peterburi, kus ta sai teaduri töökoha Antropoloogia- ja Etnograafiamuuseumis. Ühtlasi jätkas ta tööd sõnaraamatu kallal.[2]
Aastatel 1933–1934 tõlgiti Mustafa Kemal Atatürki korraldusel Pekarski jakuudi keele sõnaraamat türgi keelde. See 12-köiteline teos anti välja vaid ühes eksemplaris. 2014. aastal andis Türgi saatkond Venemaal Sahha rahvusraamatukogule üle selle teose elektroonilise koopia diskide kujul. Raamatukogu printis need diskid paberikandjale ja brošeeris Pekarski sõnaraamatu tõlke kõik 12 köidet. Pekarski sõnaraamatu tõlke köidete presentatatsioon toimus 2015. aasta veebruaris Jakutskis.[3]
Tunnustus muuda
- 1927 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks[4]
- 1931 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia auliikmeks[4]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Пекарский Эдуард Карлович. sakhalit.com
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Пекарский, Эдуард Карлович. funeral-spb.ru
- ↑ [ https://web.archive.org/web/20180605084301/http://bloknot-yakutsk.ru/news/spustya-80-let-yakutskiy-slovar-vernulsya-na-chuzh-581841 Спустя 80 лет якутский словарь вернулся на чужом языке]. bloknot-yakutsk.ru, 18. veebruar 2015
- ↑ 4,0 4,1 Пекарский Эдуард Карлович. ras.ru
Välislingid muuda
- Эдуард Карлович Пекарский. yakutskhistory.net
- Foto: Jakuudi keele sõnaraamat tänapäevases väljaandes (kolmes köites). sah.wikipedia.org
