Ava peamenüü

Eduard-Johannes Avik VR I/3 (ka Eduard-Johannes Aavik; 19. september 1891 Gattšina10. aprill 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli eesti insener.[1]

Ta oli aastatel 1926-1940 Veeteede Talituse direktor ning oli ka Insenerikoja nõukogu abiesimees.[1]

Avik arreteeriti 14. juunil 1941, kinnipidamiskohas Sevurallagis mõisteti ta 28. veebruaril 1942 § 58–4 alusel surma (Vabadussõjast osavõtt ja Kaitseliitu kuulumine). Ta lasti maha 10. aprillil 1942.[2]

TunnustusiRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938. I osa. Tallinn: Eesti Kunstnike Liit, 1939. Lk 36
  2. http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/216-a-2001