Eduard Avik

Eduard-Johannes Avik VR I/3 (ka Eduard-Johannes Aavik; 19. september 1891 Gattšina10. aprill 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli eesti insener.[1]

EluloostRedigeeri

Aastail 1921 – 1935 oli Tallinna Tehnikumi laevamehaanikute kooli õpetaja.

1926-1940 oli Veeteede Talituse direktor ning oli ka Insenerikoja nõukogu abiesimees.[1]

Oli 1930-ndatel Kaitseliidu Tallinna maleva mereüksuste pealik, auastmelt vanemleitnant.

Avik arreteeriti 14. juunil 1941. Kinnipidamiskohas Sevurallagis mõisteti ta 28. veebruaril 1942 § 58–4 alusel surma (Vabadussõjast osavõtt ja Kaitseliitu kuulumine). Ta lasti maha 10. aprillil 1942.[2]

TunnustusiRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938. I osa. Tallinn: Eesti Kunstnike Liit, 1939. Lk 36
  2. http://www.okupatsioon.ee/et/memento-2001/216-a-2001