Eduard August Osenbrüggen

Eduard August Osenbrüggen (24. detsember 1809 Uetersen9. juuni 1879 Zürich) oli saksa õigusteadlane.

Eduard August Osenbrüggen

Osenbrüggen oli kantori poeg. Pärast Hildesheimi gümnaasiumi lõpetamist õppis ta 1830–41 Leipzigi ja Kieli Ülikoolis klassikalist filoloogiat, ajalugu ja õigusteadust. 1835 pälvis ta Kielis filosoofiadoktori kraadi ja 1841 samas õigusteaduse doktori kraadi. 1842–43 oli ta Kieli Ülikoolis eradotsent, õpetades filosoofiat ja rooma õigust.

Seejärel töötas ta 1843–51 Tartu Ülikoolis kriminaalõiguse professorina, lisaks õpetas ta seal kohtupidamist kriminaalprotsessides, õiguse ajalugu ja kohtukõnet. Selleks, et äratada tudengites huvi teaduse vastu, avaldas ta 1849 raamatu oma õpilaste parimatest teaostest "Dorpater juristische studien". Osenbrüggen õpetas sageli kolme-nelja ainet korraga, lisaks tegutses ta 6 poolaasta jooksul kriminaalõiguse praktiliste uurimistöödega. Peale selle oli ta 5 aastat õigusteaduskonna dekaan, 1 aasta apellatsiooni- ja revisjonikohtu lihtliige ja 2 aastat esimees. Sellegipoolest vallandati ta poliitilistel põhjustel 14. augustil 1851 ning kriminaalõiguse kateedri võttis temalt üle Franz Victor Ziegler.

Seejärel suundus Osenbrüggen Zürichisse. Alates 1852 oli ta Zürichi ülikooli professor ja 3 korda rektor. Zürichi ülikooli kriminaalõiguse kateedrit juhatas ta 27 aastat, kuni oma surmani.[1]

ViitedRedigeeri

  1. [1] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918

KirjandustRedigeeri

  • Heinrihs Strods. Professor Eduard Osenbrüggen ja tema Liivimaa skitsid. - Ajalooline Ajakiri, 1999: 2, lk 23–29

VälislingidRedigeeri