Edgar Mesikep
Edgar Mesikep (9. jaanuar 1907 Elva – 23. juuni 1985 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kapten).
Ta lõpetas Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumi, Eesti Vabariigi Sõjakooli (1928) ja asus õppima Eesti Vabariigi Sõjaväe Lennukooli. Lõpetas lennukooli 1931. aastal ning määrati teenistusse Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 3. 1934. aastal viidi üle Tartus asunud Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 2, kus teenis lendurvaatlejana, alates 1937. aastast täitis divisjoni relvurohvitseri kohuseid.
1. septembrist 1938 viidi üle Lennukooli, kus töötas lendur-instruktorina.[1] Teenis sel ametikohal kuni Eesti lennuväe likvideerimiseni.
1940. aastal määrati teenistusse 22. laskurkorpuse üksikusse lennueskadrilli. Põgenes 27. juunil 1941 koos suure osa oma üksuse lenduritega Punaarmee Jägala suvelaagrist ning varjas end koos nendega metsas kuni Saksa vägede saabumiseni. Teenis seejärel Omakaitses, oli Narva-Jõesuu Omakaitse kompanii ülem. 1942. aastal asus uuesti lennuväe teenistusse. Liibavi lennukooli avamisel oli seal teenindusohvitser ja instruktor, Pärnu lennukooli loomisel 1944. aastal oli seal lennuväljaõppe ülem ja täitis endiselt ka instruktori kohuseid.
Eesti lennuüksuste likvideerimise järel määrati 20. eesti diviisi suurtükiväkke. Oli Prantsusmaal sõjavangis, hiljem teenis USA vahipataljonis Saksamaal.
1950. aastast alates elas ta Rootsis, kus tema töökohaks oli Stockholms Tekniska Ingenjörsbyra.[1]
Isiklikku muuda
Edgar Mesikep oli abielus, tal sündis üks poeg.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 TLÜAR väliseesti isikud (vaadatud 24. juuni 2012)
Kirjandus muuda
- Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani. Tallinn, 2011.