Ava peamenüü

Edgar Mattisen (11. juuni 1921 Tartumaa – 10. september 2002) oli Eesti NSV ühiskonnategelane (ELKNÜ ideoloogiasekretär) ja Eesti ajaloolane.

Edgar Mattisen sündis Tartumaal, 1940. aasta juunipöörde ajal kolis ta Tallinna. 1940. aasta juulis astus ta ELKNÜ liikmeks ja oli Raudteede Peatehaste komsomoliorganisatsiooni asutajaid, hiljem Eesti Raudtee Tallinna poliitosakonna instruktor komsomolitöö alal.

Osales Teises maailmasõjas Eesti Laskurkorpuse ridades ning demobiliseerus 1944. aastal pataljoni komsomolisekretärina, 1944. aastal astus ÜK(b)P liikmeks.

Pärast sõda töötas E. Mattisen ELKNÜ Keskkomitees osakonnajuhatajana ja KK sekretärina propaganda ja agitatsiooni alal.

1949. aastal lõpetas E. Mattisen kiitusega ÜK(b)P Keskkomitee Kõrgema Parteikooli ning töötas seejärel pedagoogi ja parteitöötajana. Töö kõrvalt lõpetas aspirantuuri Herzeni-nimelises Leningradi Pedagoogilises Instituudis ja NLKP Keskkomitee Ühiskonnateaduste Akadeemias.

Edgar Mattisen töötas Eesti Põllumajandusakadeemia NLKP ajaloo ja filosoofia kateedri juhatajana, Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Komitee Õppe-Metoodilise Töö Valitsuse juhataja ning TPI NLKP ajaloo kateedri juhatajana[viide?].

1978. aastast töötas ta Tallinna Konservatooriumi ühiskonnateaduste kateedri juhatajana.

AutasudRedigeeri

TeosedRedigeeri

  • Monograafia "Tartu rahu", Eesti Raamat 1988, ISBN 545000009X
  • "Eesti-Vene piir" (1993)