Dvoraki lihtsustatud klaviatuur
Dvoraki lihtsustatud klaviatuur on klaviatuuri klahvipaigutus, mille patenteerisid 1936. aastal August Dvorak ja William Dealy[1]. Nad töötasid selle välja inglise keeles sagedamini esinevate sõnade kirjutamist uurides, seega on see klahvipaigutus optimeeritud inglise keeles kirjutamiseks.
Aastate jooksul on klaviatuuri klahvipaigutust muutnud ja täiendanud nii Dvorak kui ka ANSI. Selle versioone on üsna palju, näiteks "programmeerija-Dvorak", eestikeelne Dvorak (lisatud on täpitähed) jne.
Dvoraki klahvipaigutuse pooldajad väidavad, et võrreldes QWERTY-klahvipaigutusega nõuab Dvoraki klaviatuur kirjutajalt vähem sõrmede liigutamist, vähendab valede klahvide tabamist ja võimaldab kiiremini kirjutada. Kuigi Dvoraki klaviatuur pole standardset QWERTY-t välja vahetanud, oli sel 1984. aastaks siiski 100 000 kasutajat[2].
Ülevaade muuda
Dvoraki klaviatuur töötati välja QWERTY-klaviatuuri ehk senise klahvipaigutuse standardi asendamiseks. Kuna QWERTY-klahvipaigutuse väljatöötamisel oli olnud eesmärgiks vaid kirjutusmasina klahvide kokkukiilumise vältimine, siis leiti QWERTY-klahvipaigutusel olevat ka mitmeid probleeme, mis aeglustavad kirjutamist ja mida August Dvorak uurimise käigus ka ise tuvastas:
- 28% inglise keeles tavalisi tähekombinatsioone nõuab keerulisi ja ebamugavaid sõrmeliigutuste järgnevusi[3]
- Mitmed inglise keeles tavalised tähekombinatsioonid kirjutatakse sama sõrmega
- Mitmed inglise keeles tavalised tähekombinatsioonid nõuavad hüpet üle kodurea (QWERTY-klahvipaigutuses rida, mis algab "ASDF")
- Suurem osa inglise keele sõnu kirjutatakse ühe käega, samal ajal kui teine käsi on paigal
- Mitmed inglise keele sõnad kirjutatakse ainult vasaku käega, mis on aeglasem kui parem käsi
- Mitmed (20,4%) inglise keeles tavalised tähekombinatsioonid kirjutatakse kõrvutiasetsevate sõrmedega, mis on aeglasem kui kaugemate sõrmede kasutamine[3]
- Umbes 30% kirjutamisest toimub alumisel real (QWERTY-klahvipaigutuses rida, mis algab "ZXCV"), mis on kõige aeglasem ja raskemini ulatutav rida
- Umbes 52% kirjutamisest toimub ülemisel real (QWERTY-klahvipaigutuses rida, mis algab "QWER"), mistõttu sõrmed peavad suuremal osal ajast kodurea pealt lahkuma
August Dvorak uuris inglise keele sagedamini kasutatavates sõnades esinevate tähtede ja tähekombinatsioonide esinemise sagedust. Samuti uuris ta inimkäte füsioloogiat ning oma uurimusest lähtuvalt koostas klahvipaigutuse, mis leevendaks QWERTY-klahvipaigutuse puudusi. Dvoraki klahvipaigutus vastab järgmistele põhimõtetele:
- kirjutamisel peaks tähti kirjutama käsi vahelduvalt kasutades (mis teeb kirjutamise rütmilisemaks ning aitab suurendada kiirust, vähendada vigu ja hoida kirjutamisel erksust);
- võimalikult suure kiiruse ja efektiivsuse saavutamiseks peaks olema kõige lihtsam kirjutada sageli kasutatavaid tähti ja tähekombinatsioone. See saab teoks siis, kui need tähed asetsevad nn kodureal (seal on sõrmede algasend) ning just tugevamate sõrmede all. Umbes 70% klahvivajutustest toimubki kodureal (inglise keeles kirjutades);
- kõige harvemini kasutatavad tähed peaksid asuma alumisel real, milleni on kõige ebamugavam ulatuda;
- rohkem tööd peaks tegema parem käsi, kuna enamik inimestest on paremakäelised;
- järjestikuseid tähti ei peaks kirjutama kõrvuti asetsevate sõrmedega;
- kirjutamine peaks kulgema klaviatuuri äärtest keskele. See põhimõte tuleneb tähelepanekust, et paljudel inimestel on lihtsam näiteks laual sõrmedega trummeldades liikuda väikesest sõrmest nimetissõrmeni kui vastupidi.[4]
Ajalugu muuda
August Dvorak oli hariduspsühholoog ja kasvatusteaduste professor Washingtoni ülikoolis. Klaviatuurid hakkasid teda huvitama siis, kui ta töötas nõuandjana Gertrud Fordi juures, kes kirjutas magistritööd trükivigade kohta.
Ta uuris QWERTY-klahvipaigutust ja leidis, et see vajaks väljavahetamist. Dvorakile tuli appi ta naise vend William Dealy, ülikooliprofessor Texasest.
Nende eesmärgiks oli teaduslikel alustel välja töötada klahvipaigutus, mis võimaldaks vähendada trükivigu, kiirendada kirjutamist ja hoida kirjutaja erksana. Selle nimel tegid nad põhjalikku uurimistööd ja palju katseid. Nad uurisid inglise keelt ja selle sõnade ülesehitust, selgitasid välja tähtede ja tähekombinatsioonide esinemise sageduse ning uurisid ka käe füsioloogiat.
Nende töö tulemuseks oli Dvoraki lihtsustatud klaviatuur, millepatenditaotluse nad esitasid 1932. aastal. Patent anti välja 1936. aastal.
1933. aastal hakkas Dvorak saatma oma klaviatuuril töötama treenitud masinakirjutajaid rahvusvahelisele ärikooliõppurite võistlusele (International Commercial Schools Contest). Need olid kirjutusmasinatootjate spondeeritud masinakirjavõistlused, kus jagati auhindu eraldi amatööridele ja elukutselistele; elukutseliseteks loeti ka kirjutusmasinate tootjatelt reklaami otstarbel palka saavad eritreeninguga masinakirjutajad. Aastatel 1934–1941 korraldatud võistlustel võitsid Dvoraki masinakirjutajad oma võistlusklassides kümnel korral esikoha, kusjuures 1935. aasta võistlusel võitsid 9 Dvoraki masinakirjutajat lausa 20 auhinda.
Dvoraki masinakirjutajad olid nii edukad, et 1937. aasta võistlust korraldav komitee keelas nende osalemise ("ebaausa konkurentsi tõttu"), mille vastu Dvorak muidugi protestis. Samuti ei tahtnud QWERTY-klaviatuuriga töötavad masinakirjutajad istuda Dvoraki klaviatuuriga kirjutajate lähedal, kuna Dvoraki klaviatuuridel kiirest kirjutamisest tekkiv müra ajas neid närvi.[5]
Kirjanik Barbara Blackburnist, kes kukkus keskkoolipõlves QWERTY-klaviatuuril kirjutades masinakirjakursuse lõpueksamil läbi, sai hiljem maailma kiireim inglise keeles kirjutav masinakirjutaja – seda kinnitab Guinnessi rekordite raamat. Dvoraki lihtsustatud klaviatuuri kasutades suutis Blackburn 50 minutit järjest kirjutada masinal kiirusega 150 sõna minutis, lühema ajaga aga 170 sõna minutis. Tema tippkiiruseks on mõõdetud 212 sõna minutis[6]. Ta suri 2008. aasta aprillis.[7]
Originaalne Dvoraki klahvipaigutus muuda
Aastate jooksul tõsteti Dvoraki klaviatuuril mõningaid klahve ümber, nii tekkisid Dvoraki klahvipaigutuse erivariandid. 1982. aastal andisAmeerika Ühendriikide standardiorganisatsioon (ANSI) Dvoraki klahvipaigutusele välja standardi ANSI X4.22-1983. See tähendas, et Dvoraki klahvipaigutusega klaviatuuri tunnustatakse ametlikult nii iseseisvana kui ka võimaliku alternatiivina QWERTY-klaviatuurile.
ANSI standarditud Dvoraki klahvipaigutus erineb algselt patenditud klahvipaigutusest mõneti, näiteks Z-klahv asub klaviatuuri paremas servas. Tänapäevastel arvutiklaviatuuridel on ka rohkem klahve kui oli kirjutusmasinatel. Klassikalisel Dvoraki klaviatuuril on ka muid erinevusi:
- numbrid on järjekorras 7 5 3 1 9 0 2 4 6 8;
- küsimärk [?] asub klaviatuuril vasakul ülemisel täheklahvireal ja kaldkriips [/] paremal ülemisel täheklahvireal;
- koolon [:] ja küsimärk [?] on paigutatud ühele klahvile;
- üht klahvi jagavad ka ampersand [&] ja kaldkriips [/]
Kasutus operatsioonisüsteemides muuda
Dvoraki lihtsustatud klaviatuuri Ameerika variant on kaasas kõikide suuremate operatsioonisüsteemidega (nt Microsoft Windows, Mac OS X, Linux, BSD). Algse klahvipaigutuse saab neis opsüsteemides muuta soovi korral Dvoraki klahvipaigutuseks 30 sekundiga.
Windows muuda
Microsofti andmetel on kõik Windowsi versioonid alates Windows 95-s ja Windows NT 3.51-st, uuematest rääkimata, varustatud Dvoraki klaviatuuri (USA inglise keel) toega. Vanematele Microsofti operatsioonisüsteemidele on võimalik installida draiverid. Uuematel Windowsidel on ka teiste keelte Dvoraki klaviatuuri tugi.[8]
2004. aasta mais avaldas Microsoft uue ja parema versiooni oma Keyboard Layout Creator'ist ("klahvipaigutuse koostur"), mis lubab igaühel kergelt luua oma klahvipaigutuse. Nii on võimalik luua ja installida kõiki rahvusvahelisi Dvoraki klahvipaigutusi nagu Svorak (rootsi keelele) jne.[9]
Kuna hetkel ei eksisteeri ametlikult tunnustatud eesti klahvipaigutusega (või täiendustega) Dvorakit, ei tarnitaWindowsi versioonidega Eesti klahvipaigutusega Dvorakit. Küll aga on võimalik XP-le ja Vistale ise installida draiver.[10]
UNIXi-põhised süsteemid muuda
Mitmed UNIX-il põhised süsteemid (nagu OpenBSD, FreeBSD, NetBSD, OpenSolaris, Plan 9 ja enamik Linuxi distributsioone on seadistatavad niiUSA Dvoraki kui teiste Dvoraki variantide kasutamiseks.
Kõik UNIX-i tüüpi süsteemid, mis kasutavad X.Org-i ning millele on installitud ka vajalikud klahvipaigutuste failid (keymaps) on suutelised kasutama QWERTY-sildistusega klaviatuuri Dvorakina ilma probleemide ja lisaseadistusteta. See tähendab, et ei ole vaja luua klahvipaigutuse faile iga QWERTY-variandi jaoks.
X.Org-iga alates versioonist 7 on kaasas ka mitteametlik Eesti klahvipaigutusega Dvorak.[10]
Teised versioonid muuda
Dvoraki algsele klahvipaigutusele on tehtud lisandusi ja ümbertõstmisi (nii Dvoraki enda kui ka teiste poolt), mis vastaks mingi sihtrühma vajadustele. Näiteks on klahvipaigutusi, mis on paremad erinevates keeltes kirjutamiseks (lisasümbolid).
Ühe-käe-Dvorak muuda
1960. aastatel kasutas Dvorak esialgsele kavandile lähedast printsiipi läbitud vahemaa vähendamiseks, kui ta disainis ainult ühe käega kirjutamiseks mõeldud klaviatuuri. Spetsiaalsest ühe-käe-klahvipaigutusest on kasu näiteks ühekäelistel kasutajatel, kellel võib kahe käe jaoks mõeldud klaviatuuri kasutamine olla koormav ja ebamugav. Ka kahekäelistel kasutajatel võib vahel tekkida vajadus kasutada klaviatuuri ainult ühe käega.
Tähele võib panna seda, et vasaku või parema käe jaoks kujundatud klahvipaigutused erinevad suuresti nii üksteisest kui ka kahe käe jaoks kujundatud klahvipaigutusest. Mõlema käe jaoks on kujundatud klahvipaigutus nii, et vähendada nii sõrmede kui ka kogu käe liikumist.
Vasaku ja parema käe jaoks kujundatud klahvipaigutused on praktiliselt üksteise peegelpildid, välja arvatud käsu- ja eriklahvid (laiemad klahvid).
Programmeerija-Dvorak muuda
Programmeerija-Dvorak (Ameerika inglise keelega) on klaviatuur, mille kujundas elektroonikainsener Roland Kaufmann ning mis on suunatud C, Java, Pascal, LISP, CSS ja XML programmeerimiskeelte kasutajatele.[11]
Kuigi tähestik asub samadel klahvidel nagu originaal-Dvorakil, on mitmed teised sümbolid teistes kohtades. Kõige suurem vahe seisneb selles, et kõige ülemine rida (numbritega) on pühendatud sulgudele ning numbrite kirjutamiseks tuleb kasutada tõstuklahvi (Shift-klahvi) või suurtähelukku (Caps Lock).
Erinevus on ka enamiku Dvorakist inspireeritud klahvipaigutustega numbrite paigutuse osas. Nimelt on numbrid paigutatud järjekorda 7 5 3 1 9 0 2 4 6 8, nagu oli ka Dvoraki algses kavandis. See järjekord on võrreldes suureneva järjekorraga parem meeldejätmiseks.
Teised keeled muuda
Kuigi Dvoraki klaviatuuri kasutatakse ka teistes keeltes peale inglise keele, on siiski potentsiaalseid probleeme. Kõik Dvoraki versioonid jätavad ladina tähed samadesse kohtadesse nagu inglise Dvorak. Samas teistes keeltes on ortograafia teistsugune ning nendes keeltes kirjutamine ei ole nii optimeeritud. Kuna Dvoraki lihtsustatud klaviatuur töötati välja inglise keeles esinevate tähtede statistilise paigutuse põhjal, erineks teistes keeltes sarnase analüüsi põhjal tehtud klahvipaigutus ingliskeelsest suuresti.
Rootsi keeles kasutamiseks mõeldud Dvorakil (tuntud ka kui Svorak) on paigutatud 3 rootsi lisahäälikut ("å", "ä" ja "ö") ülemise rea vasakpoolsetele kolmele klahvile (QWERTY-klahvipaigutuses Q, W ja E). Ameerika klahvipaigutusel samadel kohtadel asuvatele kirjavahemärkidele saab ligi klahvikombinatsioonidega.
Teisel rootsi versioonil, Gunnar Parmenti loodud Svdvorakil, on kirjavahemärgid samas kohas nagu Ameerika klahvipaigutusel, "å" paigutatakse numbritega samasse ritta vasakpoolsele klahvile (QWERTY'l "ˇ" ja "~" klahv), "ä" ja "ö" alumise rea kõige vasakule.
Norra variant on sarnane Parmenti variandiga, aga "æ" ja "ø" on "ä" ja "ö" asemel.
Taani variant on sarnane Norra variandiga.
Eestikeelne Dvorak muuda
Eesti keele jaoks ei ole loodud oma Dvoraki klahvipaigutuse põhimõttel töötavat klahvipaigutust (st pole uuritud eesti keele sõnades esinevate tähekombinatsioonide parimat paigutust).
Mitmed eraisikud on aga koostanud oma variante USA Dvorakist, lisades juurde Eesti tähti ning tuntud sümboleid.
Microsoft Windowsiga ei ole kaasas eestikeelset Dvoraki klahvipaigutust. Linuxi distributsioonidega on aga kaasas üks versioon eestindatud Dvorakist, kus on täpitähed lisatud vastavate täppideta tähtede juurde (kasutamiseks Alt-Gr + täppideta täht).[10]
Tuntud kasutajad muuda
- Barbara Blackburn, maailma kiireim masinakirjutaja[7]
- Bram Cohen, BitTorrenti leiutaja
- Matt Mullenweg, WordPressi peaarendaja
- Terry Goodkind, raamatu "The Sword of Truth" autor
- Piers Anthony, Xanth-i raamatute autor
- Nathan Myhrvold, endine Microsofti vanempeaspetsialist
- Steve Wozniak, ettevõtte Apple üks asutajaid
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Dvorak, August ja Dealy, William. "Kinnitatud patenditaotlus Dvoraki kirjutusmasina sõrmistikule". Google patendid (inglise keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Jordon Kalilich (3. jaanuar 2009). "The Dvorak Keyboard and You" (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 20. august 2010. Vaadatud 12. detsembril 2010.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 Patenditaotlus lk 6
- ↑ Cassingham, Randy C. (märts 1986). The Dvorak Keyboard. Freelance Communications. Lk lk 34.(inglise keeles)
- ↑ Robert Parkinson (november 1972). "The Dvorak Simplified Keyboard: Forty Years of Frustration". Computers and Automation (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2010. Vaadatud 3. jaanuaril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Average typing speed" (inglise keeles). 15. jaanuar 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 7,0 7,1 Robert Ranger (2009). "Barbara Blackburn, the World's Fastest Typist" (inglise keeles). Vaadatud 3. jaanuaril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Alternative Keyboard Layouts". Microsoft Accessibility (inglise keeles). Vaadatud 3. jaanuaril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "The Microsoft Keyboard Layout Creator" (inglise keeles). Vaadatud 3. jaanuaril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 10,0 10,1 10,2 Taavi Ilves (27. märts 2009). "Dvoraki lihtsustatud klaviatuur". Draiverid.
- ↑ Roland Kaufmann. "Programmer Dvorak Keyboard Layout" (inglise keeles). Vaadatud 3. jaanuaril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)