Dukora on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Minski oblastis Puchavičy rajoonis, Dukora külanõukogu halduskeskus. Dukora asub Svisłači jõe ääres.

Dukora

valgevene Дукора * / Dukora *transkriptsioon: Dukora
vene Дукора (Dukora)

Vapp
Dukora vapp

Elanikke 1304 (2009)[1]

Koordinaadid 53° 40′ N, 27° 58′ E
Dukora (Valgevene)
Dukora
Dukora mõisa väravad

Asulas on raamatukogu ja kultuurimaja. Haridust annab keskkool.

Ajalugu muuda

Algul Kęsgailadele ja hiljem Sapiehadele kuulunud asula jagunes XVI sajandil Zaviszade ja Szemiotite vahel. Dukora kuulus toona Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda. XVII sajandi alguses pärisid Szemiotidele kuulunud osa asulast Ogińskid. Teine pool Dukorast kuulus jätkuvalt Zaviszadele. Aastal 1660 suri Marcjan Michał Ogiński ja tema osa valdusest läks üle Krzysztof Stanisław Zawiszale. Peale seda oli terve Dukora ühe omaniku käes.

Aastal 1793 läks alev teisel Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Dukora hakkas kuuluma Minski kubermangu. Aastal 1791 läks alev Osztorpide valdusse ja sellest sai iseseisva mõisa süda. Aastast 1800 on teada, et alevis asusid õigeusu ja katoliku kirik, seal asus ka juutide kool. Seal peeti neli korda aastas laata, XIX sajandi esimesel poolel valmis mõisa uus häärber, mõisnik asutas alevisse tsirkuse ja raamatukogu.

Aastal 1864 konfiskeeriti katoliku kirik ja anti see Moskva patriarhaadi käsutusse. Aastal 1874 läks Dukora hollandlase Hartingi valdusse. Aastast 1876 on teada, et Dukoras olid veski ja kolm kõrtsi.

Aastal 1919 läks alev Valgevene NSV koosseisu, kus sellest sai 1924. aastal küla. Teise maailmasõja ajal ründasid Dukorat Nõukogude partisanid, kes põletasid maha sõjalist tähtsust mitteomava Dukora mõisa peahoone.

Tuntud elanikke muuda

  • Alaksandr Čarviakoŭ – Valgevene riigitegelane
  • Shmule Niger – juudi kirjanik
  • Vasil Harbacevič – Valgevene dramaturg ja pedagoog
  • Andrej Błažko – Valgevene revolutsionäär ja partisan

Viited muuda

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2015. Vaadatud 29. juunil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda