Tõnu Ots

eesti psühholoog ja seksuoloog
(Ümber suunatud leheküljelt Doktor Noormann)

Tõnu Ots (sündinud 6. veebruaril 1941 Rakveres) on eesti psühholoog, seksuoloog ja ajakirjanik.

Tõnu Ots 2022. aastal

Ta tegeleb peamiselt pere- ja kasvatusnõustamisega. Ta on olnud perenõuandla, usaldustelefoni ja tutvumisteenistuse asutaja, Eesti ja Soome ülikoolide õppejõud[1] ning Eesti valitsuse nõunik.[2]

Haridus muuda

Ta on lõpetanud Tallinna 2. Keskkooli[3] ning Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia alal ja 1999. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli pedagoogika alal, lisaks õppinud EKP Keskkomitee Vabariiklikus Parteikoolis ajakirjandust, Ždanovi-nimelises Leningradi Riiklikus Ülikoolis pedagoogikat ja Rootsis Linköpingi Ülikoolis seikluspedagoogikat. Filosoofiakandidaat.[4]

Tegevus ajakirjanduses muuda

Töö Eesti Raadios muuda

1966.–1967. aastal töötas Tõnu Ots Eesti Raadios noortesaadete toimetaja ja autorina. Noore ajakirjanikuna õnnestus tal toonastest ajakirjanduskorüfeedest toimetada näiteks Valdo Panti, täpsemalt Valdo Pandi juhitud noortesaadet "Nii algas sõda" (1966). Sõjateemade käsitlemist jätkas Ots reporterina noortesaadete tsüklis "Isade võitlusteedel" (1966).

Oma autorisaadetes intervjueeris ta näiteks Tallinna Tähetorni juhatajat astronoom Peep Kalvi ("Kuu ootab oma saatust", 1966) ja Prangli saare elanikke ("Süüdatud kaljud", 1966). 1967. aastal tegi ta autori, toimetaja ja saatejuhina noortesaadete sarja "Populaarsuse pooltund". Samasse aastasse jääb ka noortesaade "Sinu aastate leib".[5]

Psühholoogina saatesarjas "Huvitaja" muuda

Aastatel 2013–2014 sisustas Tõnu Ots psühholoogina Vikerraadio saatesarja "Huvitaja" psühholoogiasaateid. Saatejuht oli Krista Taim.

Saateteemade näiteid (sulgudes esmaeetri aeg)[6]:

  • Õppimine (5. september 2013)
  • Unustamine (12. september 2013)
  • Sotsialiseerumine (19. september 2013)
  • Erivõimed 1. (26. september 2013)
  • Erivõimed 2. (3. oktoober 2013)
  • Tähelepanu (10. oktoober 2013)
  • Kasvatamise algus (17. oktoober 2013)
  • Ei õpetamine (24. oktoober 2013)
  • Väikelapse kasvatamine (31. oktoober 2013)
  • Murdeiga (7. november 2013)
  • Enesehinnang (14. november 2013)
  • Elujõud (21. november 2013)
  • Kaamos ja pime aeg (28. november 2013)
  • Jõuluootus (5. detsember 2013)
  • Inimlik omadus – headus (12. detsember 2013)
  • Inimlik tugevus (19. detsember 2013)
  • Inimlik omadus. Siirus (31. detsember 2013)
  • Lihtsatest asjadest keeruliselt (2. jaanuar 2014)
  • Sissejuhatus instinktidesse (9. jaanuar 2014)
  • Soojätkamise instinkt (16. jaanuar 2014)
  • Arenguinstinkt (23. jaanuar 2014)
  • Enesealalhoiuinstinkt (30. jaanuar 2014)
  • Vabaduse instinkt (6. veebruar 2014)
  • Dominantsusinstinkt 1. (13. veebruar 2014)
  • Dominantsusinstinkt 2. (20. veebruar 2014)
  • Identiteediinstinkt (27. veebruar 2014)
  • Väärikuse instinkt 1. (6. märts 2014)
  • Väärikuse instinkt 2. (13. märts 2014)
  • Altruismi instinkt (20. märts 2014)
  • Naiselikkuse kasvatamine (3. aprill 2014)
  • Mehelikkuse kasvatamine (10. aprill 2014)
  • Kevad ja armumine (24. aprill 2014)
  • Suhtlemine (8. mai 2014)
  • Tüli (15. mai 2014)
  • Välimuse kirjeldamine ja muutmine (22. mai 2014)
  • Enesealüüs (29. mai 2014)

Ajakirjas Noorus ja doktor Noormannina muuda

Tõnu Ots on olnud ajakirja Noorus vastutav sekretär, mis oli küll tehniline ametikoht, ja peatoimetaja asetäitja[7], kuid oma mitmekülgset haridust ja sõnaseadmisoskust sai ta realiseerida ka kirjutava ajakirjanikuna. Nii oli tal aastatel 19771984[8] ajakirjas Noorus oma rubriik "Vastab dr. Noormann", kus ta lahkas küsimuste ja vastuste vormis vaimukalt suhte- ja seksuaalprobleeme. Et osata vastata doktorina küsimustele asjatundlikult, tuli Otsal kiiresti mitmesugustel kursustel meditsiini, psühhiaatriat, neuroloogiat, endokrinoloogiat ja geneetikat juurde õppida.[9] Rubriik tekitas seni nõukoguliku sordiini ja tsensuuri all kannatama pidanud ühiskonnas elavat vastukaja, ajakiri sai igal kuul tohutu hulga kirju lugejate esitatud küsimustega ning kiivalt anonüümsena hoitud doktor Noormanni kutsuti ikkagi kõikvõimalikele üritustele esinema.[10]

Doktor Noormanni tegelaskuju jõudis lauludes ansamblite Ruja (Rein Rannapi "Dr. Noormann", 1981) ja Push Up ning Gunnar Grapsi repertuaari[11] ning Mati Undi näidendis "Doktor Noormanni kirjasõprade kokkutulek" (1979) Pärnu teatri lavale.[12] Just doktor Noormanni rollis kohatud probleemid ajendasid Otsa asutama Eestis noorte usaldustelefoni ja looma tutvumisteenistust.[13] Sündis ka Tallinna perekonnanõuandla [mis tegutses aadressil Koidula 24], kus Ots ise aastaid psühholoogi ja psühhoterapeudina töötas.[14]

Intrigeeriva sõnameistrina sai Tõnu Ots doktor Noormanni rollis oma tahtmist mööda olla väga otsekohene (öelda lihtsalt ja keerutamata, kuidas asjad on – kui just tsensor ei sekkunud) või kalambuuritseda ja rikkalikult muid kõnekujundeid kasutada, aga vahel tuli ta välja ka päris uute sõnadega. Nii on ta näiteks nimetanud poisslaste keerukat mürsikuaega "hullupoisitõveks"[15] ning teinud sel teemal isegi hariduskonverentsil "Mida teeb Y-kromosoom hariduses?" (2013) psühholoogina ettekande.[16]

Muudes meediakanalites muuda

Pärast ajakirja Noorus töötas ta paar aastat ajakirjas Nõukogude Naine, kus kirjutas rubriiki "Sündinud meheks või naiseks".[17] Aastatel 2011–2017 ilmus tema psühholoogiaartikleid ajakirjas Psühholoogia Sinule.[18]

1991. aastal sisustas ta Eesti Televisioonis psühholoogiateemalist saatesarja "Mõistatuslik mina".[19] Ta on olnud sage saatekülaline ETV saatesarjas "Prillitoos".

Peamiselt psühholoogi vaatevinklist esitatud arvamuslugusid on tal ilmunud ka ajalehtedes Õpetajate Leht, Maaleht, Postimees jm.

2023. aasta juunis tuli ta ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos välja värvika ettepanekuga, et kui riigis seadustatakse vaenukõne karistamine, siis peavad olemas olema ka mõõdupuud, millega vaenu mõõta – ilmselt tuleks sisse seada näiteks roppuste kataloog. "Sellist määratlust või isegi loendit seaduse eeltingimusena, et mis on ebatsensuursus, sõimusõna või roppus, koos tõlgete ja mõisteseletustega teistesse meil räägitavatesse keeltesse vajavad nii kohtuorganid, politsei, õpetajad, tõlgid kui ka tavainimesed, et mitte tahtmatult olla verbaalne vaenutseja," on ta kirjutanud.[20]

Tegevus koolijuhina muuda

Ots on olnud aastatel 1995–2000 Lihula Gümnaasiumi direktor.[21]

Pitsati kadumine muuda

1999. aasta augustis sai Lihula gümnaasiumi direktor Tõnu Ots Lihula linnapealt Tõnis Metsalt käskkirja gümnaasiumi pitsati kaotsimineku pärast. Pitsat oli portfellis, mis Otsalt Tallinnas autost varastati. Koolijuht avastas oma Tallinnas Suur-Ameerika tänavale pargitud Toyota lahtimuugituna ja portfellita. Ta oli põiganud 4-5 minutiks apteeki ravimeid ostma. Ots soetas oma raha eest koolile uue pitsati.[22]

Panus filmide tegemisse muuda

Kui Tõnu Ots oli 14-aastane, oli tal mängufilmis "Jahid merel" (1955, režissöör Mihhail Jegorov) täita palliga poisi episoodiline roll.

Aastatel 1968–1971 aitas ta filmistuudios Tallinnfilm teha kroonikafilme, kirjutades ringvaate "Nõukogude Eesti" filmilõikudele tekste.

1986. aastal valmis tema stsenaariumi järgi dokumentaalfilm "Otsin head inimest" (režissöör Heli Speek) toonasest tutvumisteenistusest. (Sisukokkuvõte: psühholoog Tõnu Ots püüab leida vastuseid küsimustele, miks nõukogude inimesed üksikuks jäävad ja kuidas leida elukaaslast. Filmitegijad jälgivad kahe peategelase, maamees Arvo ja linnanaise Ülle elu ja tegemisi.)[23]

Ta on olnud telemängufilmide "Õnnelind flamingo" (1986, režissöör Tõnis Kask) ja "Vana mees tahab koju" (1991, režissöör Tõnis Kask) konsultant.[24]

Poliitiline ja seltsitegevus muuda

Tõnu Ots on Matsalu külavanem ja Eesti Rooma Klubi liige.

Alates 1987. aastast lõi ta kaasa Pirgu Arenduskeskuse mõttekoja tegevuses (kõrvuti Marju Lauristini, Merle Karusoo, Ülo Vooglaiu, Harri Õunapuu, Ruve ja Ester Šangi, Mikk Sarve, Andrus Ristkoki ja teistega).[25]

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Eesti 200 nimekirjas Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) 76 häält ning ei osutunud valituks.

Tõnu Otsa lemmiktarkuseteri muuda

  • Psühholoogia põhitõde: "Igasugune psühholoogia taandub lõpuks ühele – räägi teise inimesega!"[26]
  • Tsitaat inglise kasvatusteadusest: "Mees peab olema härrasmees elu lõpuni, sest mine tea, kelle isa sa oled!"[27]
  • Isalt õpitu: “Iga mees peab püüdma elada oma isa üle” ja “Poole oma elust peab iga mees elama nii, et pojad tunneksid ta üle uhkust. Teise poole nii, et oleks põhjust oma poegade üle uhkust tunda.”[28]

Isiklikku muuda

Tema ema Melanie Ots oli õpetaja[29], tema isa oli Evald Ots.[30]

Tema abikaasa on ajakirjanik Mare Ots. Nende pojad on ajakirjanik Jaano Martin Ots ja suhtekorraldaja Peeter Eerik Ots ning tütar on perearst Triinu Mari Ots.[31]

Viited muuda

  1. Anne Metsis. Sünnipäevalaps Tõnu Ots: Kui iga naine ei sünnita enda asemele tütart, siis me sureme välja. Eesti Naine / Delfi Lood, 06.02.2018.
  2. Peeter Raidla. Persoon: Tõnu Ots õpib seikluspedagoogikat Eesti Päevaleht, 06.02.2001.
  3. https://www.real.edu.ee/ajatelg/r1951-1960.html
  4. Peeter Raidla. Persoon: Tõnu Ots õpib seikluspedagoogikat Eesti Päevaleht, 06.02.2001.
  5. Tõnu Otsa raadiosaateid ERR Arhiiv. Vaadatud 07.08.2023.
  6. Vikerraadio saatesaari "Huvitaja. Tõnu Ots" ERR Arhiiv. Vaadatud 07.08.2023.
  7. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr 434 ajakirja «Noorus» toimetuse töötajate autasustamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga. 11. november 1978. Riigi Teataja nr 46 (566), 19.11.1976.
  8. Roosmarii Kurvits, Tiit Hennoste. 101 Eesti ajakirjanduspala. Varrak, 2019. Lk 104.
  9. Kalev Vilgats. Tõnu Ots: Elan ääremaal, lapiku maailma serva peal Pärnu Postimees, 23.12.2017.
  10. Aigi Viira. Seksidoktor Noormann: «Armastus ja seks ei ole müügiks!» Õhtuleht.ee, 03.02.2005.
  11. Doktor Noormann on tagasi Eesti Ekspress, 28.08.2010.
  12. Kalev Vilgats. Tõnu Ots: Elan ääremaal, lapiku maailma serva peal Pärnu Postimees, 23.12.2017.
  13. Roosmarii Kurvits, Tiit Hennoste. 101 Eesti ajakirjanduspala. Varrak, 2019. Lk 104.
  14. Aigi Viira. Seksidoktor Noormann: «Armastus ja seks ei ole müügiks!» Õhtuleht.ee, 03.02.2005.
  15. Kas poisid jäävadki käituma nagu lollikari? Kroonika, Delfi. 29.10.2010.
  16. Konverents "Mida teeb Y-kromosoom hariduses?" Hariduse Tugiteenuste koduleht. 11.11.2013.
  17. Anne Metsis. Sünnipäevalaps Tõnu Ots: Kui iga naine ei sünnita enda asemele tütart, siis me sureme välja. Eesti Naine / Delfi Lood, 06.02.2018.
  18. Elust enesest: Tõnu Ots Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse veebisait. Vaadatud 01.08.2023.
  19. Sarja "Mõistatuslik mina" saateid ERR arhiivis. Saatejuht Tõnu Ots. Vaadatud 01.08.2023.
  20. Tõnu Ots. Vaenukõne seadustamine nõuab roppuste kataloogi Postimees.ee, 01.06.2023.
  21. Kaie Ilves. Tõnu Ots: elamise ühik on päev Lääne Elu veebiväljaanne, 12.03.2016.
  22. Marii Karell. Kurioosne Lihula Eesti Päevaleht / LP, 11.09.2004.
  23. Dokumentaalfilm "Otsin head inimest" Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 08.08.2023.
  24. Tõnu Otsa filmograafia Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 08.08.2023.
  25. Tõnis Tõnisson. Pirgu arenduskeskuse inimesed said korraks kokku. Raplamaa Sõnumid, nr 32, 09.08.2017.
  26. Margus Mikomägi. Psühholoog Tõnu Ots: murelikuks teeb, et üha rohkem inimesi põgeneb stressist vabanemiseks üksindusse Maaleht, 12.11.2020.
  27. Kajalood. Tõnu Ots ERR Vikerraadio, esmaeeter: 11.11.2017.
  28. Margus Mikomägi. Psühholoog Tõnu Ots: murelikuks teeb, et üha rohkem inimesi põgeneb stressist vabanemiseks üksindusse Maaleht, 12.11.2020.
  29. Tõnu Ots. Jutt vanast käiakivist. Õpetajate Leht, 12.05.2006.
  30. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr 434 ajakirja «Noorus» toimetuse töötajate autasustamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga. 11. november 1978. Riigi Teataja nr 46 (566), 19.11.1976.
  31. Peeter Raidla. Persoon: Tõnu Ots õpib seikluspedagoogikat Eesti Päevaleht, 06.02.2001.

Välislingid muuda