Dmitri Tsvetkov
Dmitri Tsvetkov (vadja keeles Dmitri Pavlovic Tsvetkov; 18. (vkj) / 30. oktoober 1890 Jõgõperä, Lužitsõ vald, Jamburgi maakond – 26. august 1930 Narva) oli vadja päritolu Venemaa ja Eesti pedagoog ja keeleteadlane.
Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv, EAA 2100.1.16962, leht 4p
Tsvetkovide oli pärit vadja perest, ehkki ema oli tegelikult isur.[1] Pere tegemisi ja jutte on muuhulgas tähendanud üles ka Paul Ariste.
Alghariduse sai ta Jõgõperä külakoolist, seejärel õppis Hatsina Õpetajate Seminaris. Pärast lõpetamist 1911. aastal asus ta tööle Laadoga järve kirderannikul paikneva Ala-Uuksu venekeelse koolijuhatajana.
Esimese maailmasõja alguses 1914. aastal võeti ta sõjaväkke, sügisel asus ta õppima Petrogradi Õpetajate Instituuti, kuid kool jäi lõpetamata. Ta läks 1916. aastal Petrogradi Vladimiri sõjakooli, mille lõpetas allohvitseri auastmes. 1917. aastal osales ta lahingutegevuses Bukoviinas, seejärel ta demobiliseeriti.
1918. aastal töötas ta kodukülas õpetajana, kuid Vadjamaal aset leidnud punaterrori mõjul astus ta 1919. aastal Eesti rahvaväe Ingeri polku, kus sai lõpuks rooduülemaks. Juunis 1920 vabanes ta Eesti kaitseväest alamleitnandi auastmes. Ta asus tööle valdavalt isuritega asustatud Narva jõe taguses venekeelses Väiküla algkoolis Eesti-Ingeris.
1922. aastal kohtus ta Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professori Lauri Kettusega, kelle õhutusel asus 1923. aastal vabakuulajana õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Ta sai ka vadja keelega tegelemiseks stipendiumi.
1926. aastast ta loobus stipendiumist ja tegelemast vadja keelega ning keskendus vene kultuurile. Ta lõpetas oma venna ainelisel toel ülikooli 1928. aastal, kaitses magistriväitekirja "Путь истины Львом Толстым" ja sai magistrikraadi.
Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta koolijuhatajana Komarovkas ja Alajõel.
1930. aastal lõpetas ta elu enesetapuga, arvatavasti oli põhjus õnnetu armastus. Ta maeti 29. augustil Narva Jumalailmutuse koguduse kalmistule Jaanilinnas.
Teoseid muuda
- "Vatjan kielen Joenperän murteen sanasto". Suomalais-Ugrilainen Seura. Helsinki 1995
Hinnang vene kultuuri vahetamisele vadja kultuuri vastu muuda
Hõimuringide töö jättis Tsvetkovi täiesti külmaks. Õigus on ilmselt Ernitsal, kes ütleb, et Tsvetkov oli ju hingelt venelane, ilmselt seetõttu läks ta kaduma ka soome-ugri keeleteadusele.[2]
Prototüübina ilukirjanduses muuda
Teda on peetud Richard Janno romaani "Metsmees" peategelase mordvalasest üliõpilase Peedra Smirnovi prototüübiks.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Enn Ernits. "Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov". Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Tartu 2009. Lk 15
- ↑ Jaak Prozes. "Dmitri Tsvetkov – militaarne vadja keelemees ja folklorist". // Fenno-Ugria Teataja nr 5, 1. aprill 2010. Lk 2
Kirjandus muuda
- Enn Ernits. "Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov". Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Tartu 2009. 288 lk