Dione (purjelaev)
Dione oli 20. sajandi algul Saaremaal ehitatud ja hiidlasest omanikule kuulunud kolmemastiline kuunar.
Kahvelpurjestusega kolmemastilise kuunari mahutavus oli 350 brutoregistertonni ja 252 netoregistertonni.
Ajalugu muuda
Ehitamisest teise maailmasõjani muuda
Laeva ehitamist alustati esimese maailmasõja ajal Saaremaal Küdema lahe kaldal. Sõja tõttu jäi aga töö pooleli. Laeva ostis ära Kõpu laevaomanik ja kaugsõidukapten Jakob Teng, kes lõpetas ehitustööd. Laev veesati 1924. aasta suvel. Dionet peeti ilusaimaks Eesti saartel ehitatud purjelaevaks.
Algul oli laeva kapten Gustav Teng (suri 1930), hiljem Jakob Teng ise. Dione oli ühtlasi Jakob Tengile kuulunud laevadest suurim.
1935. aastal paigaldati Dionele 120-hobujõuline abimasin Alpha.
Okupatsioonide aeg muuda
Nõukogude okupatsiooni ajal laev natsionaliseeriti 15. oktoobril 1940, kuid Jakob Teng jäeti edasi kapteniks.
Nõukogude Liidu – Saksamaa sõja algul, 1941. aasta sügisel, oli Dione Orjaku sadamas remondis. Masin oli remondiks lahti võetud ja laeval polnud purjesid. Ühel päeval saabus sadamasse salk Nõukogude Punalaevastiku mereväelasi, kes käskisid laeva neile loovutada ja meeskonnal lahkuda, ähvardades vastasel korral laeva jõuga üle võtta. Punalaevastiklased soovisid laevaga merele minna. Kui selgus, et laev on sõidukõlbmatu, saeti kättemaksuks (kapteni silme all) maha laeva mastid. Saabunud punalaevastiku väiksema laevaga pukseeriti Dione sadamast välja. Et aga meremärke polnud ja veeteed olid kohalikele võõrad, jooksis laev Suurrahul karile ja jäeti sinna maha.
Enne 1941. aasta talve saabumist, Saksa võimu ajal, tõmmati Dione kapteni organiseerimisel puksiirlaevaga karidelt lahti ja viidi tagasi Orjaku sadamasse remonti ootama. 1944. aasta sügisel pukseeriti mastideta laev jälle Orjakust välja ja jäi uuesti Suurrahu kividesse kinni, kus hukkus lõplikult. Kapten ja omanik ise põgenesid 1944. aastal Rootsi.
Abimasina kasutamine muuda
1950. aasta kevadel tõstsid Kärdla elektrijaama töötajad omavalmistatud tuukrivarustuse abil laeva masina kerest välja, seadsid töökorda ja panid Kärdlas elektrit tootma. Dione masin oli elektrijaamas kasutusel 1957. aastani.
