Digestaat on orgaanilise aine kääritusjääk, mis tekib anaeroobse käärimise käigus biogaasi kõrvalsaadusena.[1] Kääritatav lähteaine on enamasti sõnnik, söödajäägid, rasvad ja õlid, tööstuslikud orgaanilised jäägid ja reoveesete.[2] Digestaat tekib nii käärimise teises etapis ehk atsidogeneesis kui ka viimases etapis ehk metanogeneesis. Digestaadi omadused on etapiti erinevad.[3]

Atsidogeneesis toodetud digestaat

muuda

Atsidogeneesis toodetud digestaat on stabiilne orgaaniline materjal, mis koosneb enamasti ligniinist ja tselluloosist. Materjal sarnaneb koduse kompostiga ning seda saab kasutada väetisena või madala kvaliteediga ehitusmaterjalide, näiteks kiudplaadi tootmiseks.[4]

Metanogeneesis toodetud digestaat

muuda

Metanogeneesis toodetud digestaat on olekult mudasarnane materjal. See on toitaineterikas ning sisaldab suures koguses lämmastikku ja fosfaati.[5]

Kasutus

muuda

Digestaati kasutatakse väetisena mulla füüsikaliste omaduste parandamiseks. Atsidogeneesis toodetud digestaat parandab mulla veepidavust ning viib mulda orgaanilist ainet.

Metanogeneesis toodetud digestaat viib mulda taime kasvuks vajalikud toitained. Samuti pakub see kaitset erosiooni eest.

Digestaadi kasutamine pärsib taimehaigusi ning suurendab mulla bioaktiivsust.[6]

Digestaadi kasutamist kitsendavad piirangud

muuda

Anaeroobse lagundamise teel toodetud digestaadi kvaliteeti saab hinnata kolme kriteeriumi järgi: keemilised, bioloogilised ja füüsikalised omadused. Keemilist kvaliteeti tuleb arvestada raskmetallide ja muude anorgaaniliste saasteainete, püsivate orgaaniliste ühendite ning makroelementide nagu lämmastik, fosfor ja kaalium sisalduse osas. Sõltuvalt allikast võivad biojäätmed sisaldada patogeene, mis võivad põhjustada inimeste, loomade või taimede haiguste levikut, kui neid ei hallata nõuetekohaselt.

Füüsikalised standardid on enamasti välimus ja lõhn, mis inimesele kahju ei tekita, kuid võivad jätta avalikkusele halva mulje.[7]

Viited

muuda
  1. Aso, Sammy N. (11. mai 2020). "Digestate: The Coproduct of Biofuel Production in a Circular Economy, and New Results for Cassava Peeling Residue Digestate". IntechOpen. Vaadatud 10.05.2021.
  2. "Basic Information about Anaerobic Digestion (AD)". United States Environmental Protection Agency. Vaadatud 10.05.2021.
  3. Fagbohungbe, Michael O. Onyeri, Chidinma. Adewale, Cornelius. Semple, Kirk T. "The effect of acidogenic and methanogenic conditions on the availability and stability of carbon, nitrogen and phosphorus in a digestate". ScienceDirect. Vaadatud 10.05.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Mote, Swarda (veebruar 2018). "Anaerobic Treatment of Municipal Solid Waste Leachate". ResearchGate. Vaadatud 10.05.2021.
  5. "Digestate". Chemeurope. Vaadatud 10.05.2021.
  6. Marshall, Alex (2. mai 2006). "Response to Consultation on the source segregation requirement in Paragraph 7A of Schedule 3 to the Waste Management Licensing Regulations 1994" (PDF). Oaktech Environmental. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11.05.2021. Vaadatud 10.05.2021.
  7. Mohankrishnan, Logan. Visvanathan, Chettiyappan (28. jaanuar 2019). "Management strategies for anaerobic digestate of organic fraction of municipal solid waste: Current status and future prospects". SAGE journals. Vaadatud 10.05.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)