De la Gardie loss
De la Gardie loss on ehitis Lääne maakonnas Haapsalus aadressil Vaba tänav 4. Hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks.[1]
Ajalugu muuda
Aadlielamu näol on tegemist Haapsalu kui 19. sajandi ühe Eesti omanäolisema kuurordilinna silmapaistva ajaloolise esindushoonega, mis on tuntud kui De la Gardie krahviloss. Pidulik-sümmeetrilise välisilmega hoone on valminud 19. sajandi algupoolel 1830–1833[küsitav][2], Karl Magnus Claus De la Gardie tellimusel. Lossi läheduses asuvat parki hakati nimetama Krahviaiaks. Krahvi majanduslikul toel ehitati Haapsallu linna ka esimene mudaravila. Hiljem kuulus loss krahv Pontus Brevern de la Gardiele. Lossis elasid 1852. aastal oma kuuenädalase Haapsalus viibimise ajal troonipärija Aleksander Nikolajevitši (tulevane Aleksander II) abikaasa Maria Aleksandrova ja tema pojad suurvürst Nikolai Aleksandrovitš, suurvürst Aleksander Aleksandrovitš, suurvürst Vladimir Aleksandrovitš ja suurvürst Aleksei Aleksandrovitš. 20. ja 25. juunil 1852 külastas Haapsalut ka troonipärija Aleksander Nikolajevitš isiklikult.
Lääne maavalitsus ostis krahvi järeltulijalt aadlielamu 1925 haigemaja tarbeks. Aadlielamu siseruumid kohandati arhitekt Artur Perna projekti järgi 1926–1927 ümber Läänemaa maakonnahaigla jaoks. De la Gardie loss on üks Haapsalu vanimaid hooneid, mis praegu kuulub SA Läänemaa Haigla hoonetekompleksi. Aastatuhande vahetusel viidi kõik meditsiiniteenused vanast hoonest üle samas kõrval asuvasse uude haiglakorpusse ning vana haiglahoone konserveeriti selle müümiseks eravaldusse.
2011. aastal kavandati Vaba tänaval asuva muinsuskaitse all olevate hoonete, kus asub Läänemaa haigla peahoone, restaureerimine[3]. Alates 2012. aastast on De la Gardie loss kasutusel Läänemaa haigla hooldekoduna.[4]
.jpg)
Hoone kirjeldus muuda
Hoone on esinduslik, keskosas kahekorruseline, ühekorruseliste tiibehitustega klassitsistlik kiviehitis. Tänavapoolset fassaadi ilmestab peasissepääsu esise trepimademe kohal asuv puidust välisseintega, neljakandilistele sammastele toetuv, avarate akendega veranda. Algselt oli verandaakende klaasijaotus rombikujulise mustriga. Tagafassaadi keskosas asuv kahekorruseline veranda on hilisemat päritolu, algselt oli sellel kohal lahtine rõdu. Maja katab katusekivist kattega kelpkatus. Esifassaadi liigendavad dekoratiivsed sambad, pilastrid ja tiibadel kaarja ülaosaga nišid. Lisaks kahele põhikorrusele on hoone keskosas kasutusele võetud ka pööningukorrus. Omaaegse krahvilossi ajalooliselt üheks hinnatavamaks osaks on hoone keskosa all asuv viiest silindervõlviga ja kahest ristvõlviga ruumist koosnev kelder. Arvatavalt on neis ruumes paiknenud lossi köök.
Erinevalt hoone välisilmest, mis on üldjoontes säilinud algupärasena, kaotasid hoone interjöörid oma esinduslikkuse I maailmasõja aegu, mil majas majutati sõdureid, ning lõplikult 1920. aastail haiglaks ümberehitamise käigus. Ainsa De la Gardie aegse interjöörielemendina on säilinud trepihalli esimese korruse maleruuduline, mustadest ja valgetest marmorplaatidest põrand. Samas on ehituslooliselt väärtuslik ka arhitekt Artur Perna projekteeritud ja umbes 70 aastat järjepidevalt kasutuses olnud haigla siselahendus. Ilmselt on arhitekt Perna projekteeritud hoone keskosas asuv, kolme korrust ühendav esinduslik, tumedaks peitsitud puidust keerdastmetega trepp ja trepihalli avanevad, samuti tumedatoonilisest puidust tahveluksed[5].
Viited muuda
- ↑ De la Gardie loss kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 12.05.2019)
- ↑ Helen Lehismets. Aadlielamu piiskopilinnuse veerel, 14. veebruar 2013 MAAKODU, lk 15
- ↑ Haapsalu ajaloolisse lossi tuleb haigla, DELFI.ee, 4. mai 2011
- ↑ "De la Gardie loss". Puhka Eestis. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.06.2020. Vaadatud 22.06.2020.
- ↑ "30154 Aadlielamu". Kultuurimälestiste register.
Välislingid muuda