Daaklased oli keldi mõjudega traakia rahvas, kes elas alates 5. sajandist eKr Mustast merest läänes. Nad olid lähedases suguluses naaberrahva geetidega ning kõnelesid arvatavasti sama keelt.

Aadria mere ümbruse alade asustus ca 550 eKr, etruskide ja kreeklaste Magna Graecia alad Apenniini poolsaarel ja illüürlaste, daaklaste ja traaklaste, Vana-Kreeka alad Balkanil

Alles 2. sajandi alguses eKr ühinesid daaklaste hõimud riikideks. 1. sajandi keskel eKr ühendati daaklased ja geedid täielikult Daakia riigi võimu alla. Selle tegi teoks kuningas Burebista, kes laiendas riiki veelgi. Rüüstati ja hävitati Musta mere äärseid kreeka linnu, laastati Traakia Rooma riigi Illüüria ja Makedoonia provintsini ning tehti muid vallutusi. Daakia riik ohustas Rooma riiki. Nende piiriks oli Doonau tänapäeva Viinist kuni suudmeni.

Daakia riik 82 eKr Burebista valitsemise ajal

Ajaarvamise vahetusel tegid roomlased reide daaklaste maadele, et neid Doonaust kaugemale tõrjuda, ning lõid tagasi nende retki Doonaust lõunasse. Alles Traianusel õnnestus Daakia sõdadega Daakia ohust lahti saada. Daaklasi hävitati ja pillutati laiali ning moodustati 107. Rooma provints Daakia provints.

Rooma riigiga sõdimise ajal olid daaklased kõrgelt arenenud. Transilvaaniast saadi kulda ja hõbedat. Arenenud oli ka kaubandus. Sõditi jalgsi, hobuseid kasutati põhiliselt veoloomadena.

Rumeenlasi peetakse dakoromaanide või valahhide järglasteks, neid omakorda roomlaste poolt assimileeritud daaklaste järglasteks. Daaklaste järjepidevust Rumeenias on ka vaidlustatud, osutades sellele, et 7. sajandiks elasid Rumeenia alal slaavlased, kellest põlvnevat nii rumeenlased kui ka bulgaarlased.

Vaata ka

muuda