Pistesääsklased
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) |
Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2020) |
Pistesääsklased (Culicidae) on sugukond sääselisi. Pistesääsklaste sugukonda kuulub umbes 3500 liiki, mis jagunevad 112 perekonda.
| Pistesääsklased | |
|---|---|
 Sääsk | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Kahetiivalised Diptera |
| Alamselts |
Sääselised Nematocera |
| Sugukond |
Pistesääsklased Culicidae |
Eestis arvatakse elavat 32 pistesääsklaste liiki viiest perekonnast. Nende seas on metsasääsed (Aedes), hallasääsed (Anopheles), soomussääsed (Coquillettidia), laulusääsed (Culex) ja linnusääsed (Culiseta).[1]
Süstemaatika muuda
Pistesääsklaste sugukond on jaotatud kaheks alamsugukonnaks:[viide?]
- Hallasääsklased (Anophelinae; 3 perekonda – Anopheles, Bironella ja Chagasia),
- Culicinae (11 triibust 109 perekonnaga ja umbes 86% kõikidest liikidest)
Culicinae alamperekonda kuuluvad triibused on: Aedeomyiini (1 perekond 7 liigiga), Aedini (81 perekonda 1256 liigiga), Culicini (4 perekonda 795 liigiga), Culisetini (1 perekond), Ficalbiini (2 perekonda), Hodgesiini (1 perekond), Mansoniini (2 perekonda 84 liigiga), Orthopodomyiini (1 perekond), Sabethini (14 perekonda), Toxorhynchitini (1 perekond 92 liigiga) ja Uranotaeniini (1 perekonda vähemalt 270 liigiga).
Looduslugu muuda
Sääsk teeb läbi täieliku muundumise läbi nelja eristatava etapi oma elutsükli jooksul: muna, vastne, nukk ja valmik. Esimese kolme etapi pikkus sõltub liigist ja temperatuurist. Culex tarsalis võib oma elutsükli lõpetada 14 päevaga 20 °C juures ja ainult 10 päevaga 25 °C juures. Mõnedel liikidel on elutsükkel nii lühike kui neli päeva või kuni üks kuu. Vastseid leidub lompides ja veega täidetud anumates. Nad hingavad õhku sabaotsas asuva sifooni abil. Nukud on peaaegu sama aktiivsed kui vastsed, aga hingavad läbi rindkerel asetsevate „sarvede“, mis kinnituvad rindkere hingamisavadele. Enamik vastseid toitub mikroorganismidest, aga mõned teistest sääsevastsetest. Mõned vastsed, nagu Wyeomyia omad, elavad ebaharilikes olukordades. Need sääsevastsed elavad kas vees, mis on kogutud epifüütsete bromeelialiste sisse või vees, mida varuvad lihatoidulised kanntaimed. Deinocerites'e perekonna vastsed elavad ookeaniäärsetes krabiurgudes.[viide?]
Enamik sääseliike troopikavöötmest väljaspool talvitub munadena, aga oluline vähemus talvitub vastse või valmikuna. Culex'i perekonna sääsed (St. Louise entsefaliidi nakkusesiirutajad) talvituvad paaritunud emasvalmikutena.[viide?]
Verd imevate liikide emased leiavad oma ohvrid peamiselt lõhna kaudu. Nad on ülitundlikud väljahingatud õhus sisalduvale süsihappegaasile ning mitmetele ainetele, mida leidub higis. Mõned inimesed paistavad sääski ligi tõmbavat rohkem kui teised. Kogemuslikud uuringud sääsehammustustest näitavad, et hammustusrisk järgib ligikaudu negatiivset binoomjaotust. Meessoost olemine, ülekaalulisus ja 0-tüüpi veri võivad suurendada hammustusriski. Sääsed tunnetavad soojust, seega leiavad nad väga kergesti püsisoojaseid imetajaid ja linde, kui nad piisavalt lähedale jõuavad.[viide?]
Sääsed ja tervis muuda
Suures osas maailmast on sääsed suur avalik terviseprobleem. Hinnatakse, et igal aastal kannavad nad edasi haigusi rohkem kui 700 miljonile inimesele ja põhjustavad üle miljoni[2] surma aastas. Uus-Meremaal, Suurbritannias, Skandinaavias, Ameerika Ühendriikides ja teistes parasvöötme riikides on sääsehammustused pigem lihtsalt tüütud.[viide?]
Sääskede perekond Anopheles kannab malaariat põhjustavaid eukarüootseid algloomi perekonnast Plasmodium. Enamik sääseliike võib kanda niitussi – parasiiti, mis põhjustab nn elevantsustõbe. Enamik sääseliike võib kanda viirushaiguste kollatõve, polkapalaviku, epideemilise polüartriidi, Rift Valley palaviku tekitajaid ja Lääne-Niiluse viirust. Sääsed ei kanna edasi AIDS-i põhjustavat HI-viirust.[viide?]
Sääsehammustust tihti ei märgata; hammustus tuleb nähtavale ainult selle immuunreaktsiooni tõttu, mida see esile kutsub. Kui sääsk hammustab inimest, süstib ta sisse sülge ja antikalgendeid. Iga indiviidi kohta kehtib, et esialgsele hammustusele ei järgne reaktsiooni, aga järgnevate hammustustega toodab keha immuunsüsteem antikehi ning hammustus muutub põletikuliseks ja sügelevaks 24 tunni jooksul. See on tavaline reaktsioon väikeste laste puhul. Rohkemate hammustustega suureneb inimese immuunsüsteemi tundlikkus ja sügelev punane lööve ilmub mõne minutiga seal, kus immuunreaktsioon on purustanud kapillaarveresooned ja vedelik on naha alla kogunenud. Seda tüüpi reaktsioon on tavaline suuremate laste ja täiskasvanute seas. Mõned täiskasvanud võivad muutuda tundetuks sääskede suhtes ja reageerida nende hammustustele vähe või üldse mitte, samas kui teised võivad muutuda ülitundlikuks ning hammustustega võivad kaasneda suured ja valusad punased randid. Tundlikumal inimestel võib tekkida isegi põletik: hammustuskoha ümbrus muutub tasapisi lillakas-punaseks, tekib tugev laienev turse ning võib tõusta isegi palavik.[viide?]
Lendavad sääsed toovad kuuldavale eripärase kileda pinina, mis võib magamist segada.[viide?]
Viited muuda
- ↑ Airika Harrik: "Linnastunud sääsed naudivad järglaste arvelt hõlbuelu" ERR Novaator, 30. aprill 2021
- ↑ Claire Bates: "Would it be wrong to eradicate mosquitoes?" BBC News, 28. jaanuar 2016
Kirjandus muuda
- Tartes, Urmas 2002. Sääsk – tüütu putukas. Loodus 3.