Kotsu
Kotsu (ka Cozzo) oli muinaskihelkond Läänemaal.
Kotsut (kujul Cozzo) mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas seoses riialaste, latgalite ja liivlaste 1218. aasta rüüsteretkega Läänemaale, mille järel sealsete kihelkondade, sh Kotsu vanemad nende juurde rahu paluma läksid. Pärast vanemate lubadust end ristida lasta, iga-aastast maksu tasuma hakata ja pantvange anda sõlmitigi rahu.[1] 1224. ja 1231. aastast pärinevad ürikud mainivad Cotze ja 1242. aasta allikas Cotye kihelkonda.[2]
Kotsu, üks seitsmest Läänemaa kihelkonnast, hõlmas hilisema Karuse kirikukihelkonna ja võib-olla ka osa Varbla kirikukihelkonna alast. Muinaskihelkonna keskus oli tõenäoliselt Linnuse küla ja sealne Vatla maalinn. On oletatud, et Kotsu koosnes kahest osast, millest põhjapoolsemat on nimetatud Svorue, Suorbe või Svorbe.[2][3]
Arvatakse, et allikates mainitud nime hääldati kotso ja et see tuleneb praeguseks keelest kadunud sõnast kotso või kotsa, mille tähendus oli oletatavalt "kõrgendik" või "tõus, nõlvak".[4]
Viited muuda
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXI 5, lk 182–183
- ↑ 2,0 2,1 Enn Tarvel. Läänemaa seitse kihelkonda. Keel ja Kirjandus 1971, nr 5, lk 292–298
- ↑ Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas, Evald Tõnisson. "Eesti esiajalugu". Eesti Raamat, 1982. Lk 408
- ↑ Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 103