Cory Juen Wong[1] (sündinud 8. märtsil 1985[2] Poughkeepsie, New Yorgi osariik ) on Ameerika popmuusik (basskitarrist), taskuhäälingusaatejuht ja muusikaprodutsent, kes tegutseb peamiselt USA Minnesota osariigis Minneapolises ja kirjutab ka laule.

Cory Wong, 2022

Ta on viljelenud džässi, rokki ja funki ning esinenud koos Vulfpecki, Dave Kozi, Stay Humani, The Fearless Flyersi, Ben Rectori, Dr. Mambo's Combo ja Chris Thilega. 2020. aastal ilmus temalt kaheksa albumit, sealhulgas "Live in Amsterdam" (koostöö Metropole Orkesti ja Cody Fryga) ning "Meditations (with Jon Batiste)", Grammyle nomineeritud new-age'i album[3].

Elukäik

muuda

Wong on Hiina päritolu. Tema lapsepõlv möödus Minneapolises, seal käis ta ka koolis.[4][5] Üheksa-aastaselt pandi ta klaverimängu õppima, veidi hiljem hakkas ta kokku puutuma klassikalise roki ja džässiga. Tema lemmikansamblid olid toona Red Hot Chili Peppers ja Primus, kaks jõuliste bassipartiide poolest tuntud bändi, mille mõjul otsustas ta ka ise hakata mängima just basskitarri ja luua oma bändi. Ta võttis soolo- ja basskitarritunde ning asutaski varsti punkrokibändi. Tema esimesed pillid olid Fender Jazz Bass, Gretschi soolokitarr ja Fender Stratocaster. Keskkooli vanemas astmes hankis ta teise Stratocasteri, mis on jäänud siiani tema põhipilliks.[6][7]

Muusikukarjäär

muuda
 
Wong (vasakul) esineb koos Vulfpeckiga 2017. aastal

Wong on õppinud Minnesota ülikoolis ja McNally Smithi muusikakolledžis. 20-aastaselt otsustas ta, et tahab edasises elus just muusikaga leiba teenida. Selle otsuse tegemisel mängisid tähtsat rolli muusikakoolis kogetud loominguline õhustik ja eeskujuks olnud muusikapraktikutest õpetajad. Eelkõige kiidab ta Peruu kitarristi Andrés Pradot ja omaaegset Prince'i trummarit Michael Blandi talle ansamblis lavaesinemise nüansside õpetamise ja muusikaliste käikude sidumisvõimaluste ettenäitamise eest.[6] [7] [8] Oma varaste inspiratsiooniallikatena on ta nimetanud Dave Williamsit ja Paul Jackson juuniori.[9]

2000. aastate lõpus ja 2010. aastate alguses keskendus Wong džässmuusikale. Ta esines Minneapolise – Saint Pauli kaksiklinna džässiklubides, sealhulgas kuulsas Bunkersis, kus ka Prince toona sageli käis. Ta andis koos džässansamblitega välja kaks plaati: "Even, Uneven" ilmus 2008. aastal ja "Quartet/Quintet" 2012. aastal.[6] [10] Temast arenes Nashville'i muusikamaastikul arvestatav stuudiomuusik ja kitarrist, kes käis koos Ben Rectoriga turneedel ning töötas koos selliste artistidega nagu Bryan White, Brandon Heath ja Dave Barnes.[11]

2013. aastal esines ta poole aasta jooksul Minneapolise ansambli Dr. Mambo's Combo kontsertidel, kus sai musitseerida koos mitme R&B- ning pop- ja funkmuusikaveteraniga, sealhulgas endiste Prince'i bändi liikmete Michael Blandi ja basskitarrist Sonny T-ga, kellelt ta oma sõnul õppis kasulikke nõkse, kuidas musitseerimisel "funkile ja soulile elu sisse puhuda".[7]

2013. aastal tutvus Wong Ann Arboris tegutseva ansambli Vulfpeck liikmetega.[6] Ühisest jämmimisest sündinud lugu salvestati hiljem täiustatult stuudios ning see ilmus Vulfpecki 2016. aasta albumil "The Beautiful Game" palana "Cory Wong".[12] [13] Sestpeale on tema muusikaline panus jõudnud igale Vulfpecki albumile ja turneele. Wongi sõnul on tal Vulfpeckis selge ülesanne: "Minu rida on ansambli üldises kõlapildis rütmikitarr esile tuua."

Osalt tänu Vulfpeckile on ta ka instrumentaalkvarteti The Fearless Flyers liige (koos Vulfpecki bassimängija Joe Darti ning Snarky Puppy kitarristi Mark Lettieri ja trummari Nate Smithiga); selle ansambliga on nad 2022. aasta seisuga välja andnud kolm EP-d ja albumi.[7] [10] [14]

2016. aastal ilmus Wongil üks kuuest palast koosnev EP, kus ta ise on põhiartist. 2017. aastal tuli ta välja debüütsooloplaadiga "Cory Wong and The Green Screen Band".[10] Teine sooloalbum "The Optimist" ilmus 2018. aastal ja jõudis USA džässalbumite edetabelis 19. kohale.[15] 2019. aastal andis ta välja albumi "Motivational Music For the Syncopated Soul". Albumitel on ta koostööd teinud Phoebe Katise, Antwaun Stanley, Michael Blandi, Sonny T., Ben Rectori, Jon Batiste'i, Louis Cato, Nate Smithi ja teistega.[16]

Wong on esinenud koos Dave Kozi, Metropole Orkesti ja Stay Humaniga ehk Stephen Colberti telesaate "The Late Show" püsiansambliga ning Chris Thile bändiga raadiosaates "Live from Here". Ta on oma sooloalbumitele reklaami teinud turneedega Ameerika Ühendriikides ja Euroopas, samuti on ta ringreisidel käinud Vulfpeckiga.[17]

Koroonapandeemia aegu, kui kõik plaanitud turneed jäid ära, sai Wong keskenduda stuudiotööle. Nii ilmus tal 2020. aastal koguni kaheksa albumit (neist kolm live-albumit), sealhulgas Grammyle nomineeritud new-age'i album "Meditations (with Jon Batiste)".[18] Nende kaheksa hulka kuulub ka Wongi sooloalbum "Elevator Music for a Elevated Mood", mida ta ise on nimetanud oma kolmanda albumi järjeks.[19]

2021. aasta 11. juunil tuli välja Wongi ja saksofonist Dave Kozi album "The Golden Hour", mis sisaldab 11 pala.[20] "Today" oli esimene sellelt albumilt ilmunud singel.

Varustus

muuda

Wongi põhivarustus:

  • elektrikitarr Fender Highway One Stratocaster Seymour Duncani Antiquity helipeadega;
  • võimendid Fender '65 Super Reverb reissue ja Kemper Profiler,
  • keeled D'Addario NYXL (.010–.046),
  • efektiplokid Wampler Ego Compressor, Vertex Steel String Clean Drive, Strymon Big Sky.[17]

Lisaks kasutab ta soovitud kõlapildi saavutamiseks vastavalt vajadusele ka muid instrumente ja tarvikuid.

Diskograafia

muuda

Sooloalbumid

  • Quartet/Quintet (2012)
  • Cory Wong and The Green Screen Band (2017)
  • The Optimist (2018)
  • Motivational Music for the Syncopated Soul (2019)
  • Elevator Music for an Elevated Mood (2020)
  • Trail Songs: Dusk (2020)
  • Trail Songs (Dawn) (2020)
  • The Striped Album (2020)
  • Cory Wong & The Wongnotes (2021)
  • Wong's Cafe (2022)
  • Power Station (2022)

Muud albumid ja EP-d

Cory Wong Quartet

muuda
  • Even, Uneven (2008)

The Fearless Flyers

muuda
  • The Fearless Flyers (2018)
  • The Fearless Flyers II (2019)
  • Tailwinds (2020)
  • The Fearless Flyers III (2022)

Koos Jon Batiste'iga

muuda
  • Meditations (2020)

Koos Dave Koziga

muuda
  • The Golden Hour (2021)

Koos ansambliga Dirty Loops

muuda
  • Turbo (2021)

Viited

muuda
  1. "Cory Wong | Discography | Discogs". Discogs. Vaadatud 4. aprillil 2021.
  2. Chris Riemenschneider (23. november 2019). "Now a regular on Stephen Colbert's show, guitarist Cory Wong returns home to Minnesota". Star Tribune. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. november 2019. Vaadatud 30. detsembril 2019.
  3. "Winners & Nominees". GRAMMY.com (inglise). Vaadatud 13. märtsil 2021.
  4. "Jazz Music Archives: Cory Wong". jazzmusicarchives.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2019. Vaadatud 30. detsembril 2019.
  5. Cory Wong (27. märts 2020). "Twitter: Cory Wong – March 27, 2020". Twitter. Vaadatud 5. novembril 2020.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Leo Sidran (12. märts 2019). "The Third Story with Leo Sidran, Episode 121: Cory Wong – audio interview". third-story.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. märts 2019. Vaadatud 30. detsembril 2019.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Andy Kahn (21. veebruar 2019). "The JamBase Podcast Episode 31: Guitarist Cory Wong – audio interview". jambase.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2019. Vaadatud 30. detsembril 2019.
  8. De Blase, Frank (4. jaanuar 2019). "Interview: Cory Wong". City Newspaper. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2019. Vaadatud 2. jaanuaril 2020.
  9. Josh Gardner (3. oktoober 2019). "'Everybody wants to be a lead player...' Cory Wong". Guitar. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2019. Vaadatud 30. detsembril 2019.
  10. 10,0 10,1 10,2 Marcy Donelson. "AllMusic: Cory Wong – biography". AllMusic. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2019. Vaadatud 30. detsembril 2019.
  11. Brandon Shaw (28. detsember 2017). Podcast No. 24: Cory Wong (Guitar for Vulfpeck, Ben Rector) (English). startupmusician.co. Sündmuse toimumise aeg 5:07, 9:24, 41:32. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2019. Vaadatud 6. jaanuaril 2020.{{cite AV media}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  12. "Cory Wong Is Here to Funk You Up". culturesonar.com. 23. juuli 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. jaanuar 2020. Vaadatud 5. jaanuaril 2020.
  13. Corey Brown (12. detsember 2013). "Vulfpeck Tour Vlog: Joe Dart & the Guys Get Funky". notreble.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. november 2017. Vaadatud 5. jaanuaril 2020.
  14. Cory Wong of Vulfpeck on His Funky Right Hand Picking Technique, Reverb Interview (English). Reverb.com. 26. detsember 2017. Sündmuse toimumise aeg 30 seconds. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuli 2019. Vaadatud 5. jaanuaril 2020. one of the fun things that I do is part of my sound is kind of bringing rhythm guitar to the front in certain aspects{{cite AV media}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  15. "Billboard: Jazz Albums chart – September 1, 2018". Billboard. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2019. Vaadatud 30. detsembril 2019.
  16. Scott Bernstein (19. august 2019). "Cory Wong Shares 'St. Paul' Video Featuring Jon Batiste". jambase.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2019. Vaadatud 4. jaanuaril 2020.
  17. 17,0 17,1 Amit Sharma (11. veebruar 2019). "Cory Wong's top 5 tips for guitarists". musicradar.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2019. Vaadatud 30. detsembril 2019.
  18. "63rd Grammy Nominations List" (PDF). grammy.com. 20. november 2020. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. november 2020. Vaadatud 29. novembril 2020.
  19. Kel Kawas (10. jaanuar 2020). "Cory Wong Releases New Album, 'Elevator Music for an Elevated Mood'". liveforlivemusic.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2020. Vaadatud 19. jaanuaril 2020.
  20. Owen, Matt (10. mai 2021). "Cory Wong and Dave Koz join forces for new collaborative album, The Golden Hour". Guitar World. Vaadatud 13. mail 2021.